Õiguskantsler: sünnitajatele seatud piirangud tuleb üle vaadata. Positiivne sünnituskogemus eeldab ka sünnitoetaja kohalolu

 (157)
Ülle Madise
Ülle MadiseFoto: Priit Simson

Õiguskantsler Ülle Madise palus sotsiaalminister Tanel Kiigel ja terviseameti peadirektor Merike Jürilol kiiresti välja selgitada, mida teha selleks, et haiglatel oleks võimalik sünnitajatele seadud piiranguid leevendada.

Kuni eriolukorra lõpuni ei ole koroonaviiruse leviku tõkestamise tõttu isad sünnitustele lubatud. See kehtib juba nädalaid ja sellest on teavitanud kõik haiglad. Sünnitustel on eriolukorra tõttu ka rangemad hügieeninõuded ja ka testimiskohustus.

Õiguskantsler Ülle Madise teatas aga eile, et on saanud pöördumisi, kaebusi ja küsimusi sünnitusabi osutamise kohta eriolukorra ajal ning probleemid on puudutanud eelkõige isikukaitse vahendite varusid, sünnitoetajate haiglasse mittelubamist ja sünnitajate testimist koroona osas ning nende kohustust kaitsemaski kanda.

"Haiglas nakatumise vältimiseks on piirangud vajalikud ja mõistetavad, ent need ei tohi olla tegelikku olukorda arvestades ülemäära ranged," selgitas Madise ja viitas sünnitajate õigusi kaitsvatele rahvusvahelistele konventsioonidele ning ka Eesti põhiseadusele.

Kaebused sünnitajate piirangute tõttu on meediani ja õiguskantslerini jõudnud aga hoolimata sellest, et naistearstide selts, ämmaemandate ühing, lastearstide selts ja perinatoloogia selts on juba eriolukorra algul saatnud välja soovitused sünnituse ajaks epideemia ajal. Haigekassa on edastanud soovitused haiglatele kaaskirjaga: "Palun võtta lisatud soovitused igapäevatöös kasutusele."

Seotud lood:

"Erialaseltside soovituste näol on tegemist üldise juhisega tervishoiuteenuse osutajatele ning juhul kui konkreetne haigla suudab tagada patsientide ja personali ohutuse, siis on võimalik teha
sünnitajale soodsamaid erandeid," selgitas Madise Kiigele ja Jürilole saadetud kirjas.

Madise sõnul peab tervishoiuteenuse osutaja kehtiva õiguse kohaselt oma võimalusi hinnates otsustama, kuidas tagada kõigi haiglas viibijate ohutus parimal võimalikul moel.

"Palun terviseametil ja sotsiaalministeeriumil koostöös Eesti Haigekassa, haiglate ning asjaomaste erialaseltsidega võimalikult kiiresti välja selgitada, mida saab teha selleks, et haiglatel oleks võimalik sünnitajatele seatud piiranguid leevendada," nõudis õiguskantsler.

Madise sõnul tuleks hinnata, mida on haiglatel vaja selleks, et sünnitoetajaid saaks taas sünnituste juurde lubada. Sünnitoetajate keelamine ilma eranditeta tähendab muu hulgas seda, et sünnitoetajata jääb ka sünnitaja, kes sünnitab surnult sündiva lapse.

"Eriolukorras on piiratud haiglate külastamist, kuid sünnitoetajal on teistsugune roll kui külastajal, mistõttu ei asenda sünnitoetajat alati ka videokõne võimalus. WHO on korduvalt analüüsinud teadusuuringute tulemusi ning rõhutanud sünnitoetaja olulisust sünnitusabis," selgitas Madise.

"Ka Eesti kontekstis on viidatud sünnitoetajate positiivsele rollile. Teadusuuringud näitavad, et sünnitoetaja saab aidata ületada kommunikatsiooniprobleeme tervishoiutöötaja ja sünnitaja vahel, toetada sünnitajat nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt ning aidata edastada sünnitaja soove," viitas õiguskantsler.

Tähelepanu vajab ka sünnitajale tehtava koroonatesti korraldamise küsimus ning see, millal palub haigla sünnitama tulnud inimesel kanda maski ja kuidas aidatakse naist, kelle terviseseisund välistab maski kandmist.

Lisaks tuleb ka eriolukorra ajal Madise hinnangul sünnitusabi korraldamisel arvesse võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi. "Nimelt võib sünnitoetaja täita olulist rolli puuetega naiste õiguste kaitsel: nt juhul, kui sünnitaja räägib eesti viipekeelt ning vajab sünnitoetajat, kes aitaks tõlkida," selgitas Madise.

"Turvaline ja positiivne sünnituskogemus hõlmab ka sünnitaja lugupidavat ja inimväärset kohtlemist, sünnitaja valitud sünnitoetaja kohalolu, tervishoiutöötajate selget kommunikatsiooni, sobivat valuleevendust, sünnitaja liikumise toetamist sünnituse ajal, kui on võimalik, ning sünnitaja valitud sünnitusasendit," selgitas Madise.

Kuna erialaarstide soovitusi ei ole praegu kõikide haiglate kodulehelt võimalik leida, soovitab Madise avaldada kogu vajalik teave sünnitusabi puudutavate piirangute kohta lihtsas ja arusaadavas vormis nii haiglate kodulehtedel kui ka veebilehel kriis.ee. "Kahjuks on tulevaste emade seas levinud ka eksitavaid ja hirmu tekitavaid materjale," põhjendab ta.

Madise toob näiteid ka välisriikidest, kus haiglad on kasutusele võtnud lisaohutusnõudeid. "Soome, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa haiglate sünnitusabi korralduses on küll tehtud mõned muudatused – nt tohib sünnitaja juures olla vaid üks sünnitoetaja, kes peab olema terve, kandma isikukaitsevahendeid ja/või saab viibida ainult sünnitustoas, kuid ei saa jääda ööseks –, aga kõigis neis riikides rõhutatakse sünnitoetaja olulisust."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!