Õiguskantsler: riik ja omavalitsus ei pea kohtlajärvelaste soojavõlga tasuma, soojusettevõte ei pea maja tasuta kütma
Euroopa parlamendi saadik Yana Toom palus õiguskantsleril hinnata Kohtla-Järvel kujunenud olukorda, kus osades kortermajades on talvel keskküte välja lülitatud. Peaküsimus on, kuidas saavad oma arveid korralikult tasunud inimesed kaitsta ennast olukorras, kus nende naabrid arveid ei maksa.
Õiguskantsleri kantselei teatas, et laiemalt vaadatuna ei ole küsimus üksnes kaugküttes, vaid selles, kuidas tulla toime amortiseerunud ja osaliselt maha jäetud kortermajadega. Eriti terav on see mure tühjenema kippuvates piirkondades, kus ei ole võimalik rakendada suurtes tõmbekeskustes toimivaid lahendusi.
Kehtivad seadused näevad kaugkütte probleemi lahendusena ette nii omavalitsuste kui ka korteriomanike ning korteriühistute-korteriomanike ühisuste rolli. Omavalitsuste ülesanded hõlmavad nii küttearvete tasumata jätmise ennetamist kui ka seda, mida teha olukorras, kui kütet hatakatse välja lülitama või on seda juba tehtud.
Abinõude puhul, mis hõlmaksid lõppastmes võlgnike korterite müümist, ei saa siiski vaadata mööda tõsiasjast, et mõnes piirkonnas (ilmselt ka Kohtla-Järvel) ei pruugi korter leida ostjat või ei kata müügist saadud summa võlgnevusi. Korteriomanike võimalused oma õigusi kaitsta peaks olema tegelikkuses rakendatavad. Kui seadustes pakutavad lahendused tegelikes turutingimustes ei toimi, tuleks riigikogul leida senisest tõhusamad lahendused.
Riigilt ja kohalikult omavalitsuselt ei saa nõuda kütte- jm kommunaalarvete võlgnike kohustuste täitmist. Samuti ei saa soojusettevõtjat kohustada tarbijatele soojust tasuta edastama. Ettevõtjale peab jääma võimalus piisava etteteatamisajaga kütmine katkestada kuni võlgnevuste tasumiseni.
Amortiseerunud ja tühjenevate, kütte- ja muude muredega kortermajade probleem vajab üldist lahendust. Näiteid juba on (Valga ümberasustuskava, võimalus taotleda tühjaks jäänud ja kasutusest välja langenud munitsipaalhoonete lammutamiseks SA-lt KredEx toetust, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatas üürielamute projekti, milles peeti silmas mh Ida-Virumaad). Teadaolevalt valmistatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette kaugkütteseaduse muutmise eelnõud, eesmärgiga kaasa aidata efektiivsemate ja soodsamate lahenduste leidmisele kortermajade kütmisel.
Seadustega ette nähtud abinõud, mille omavalitsused peavad tagama:
• makstakse toimetulekutoetust, mille arvutamisel võetakse arvesse eluasemekulusid. Toimetulekutoetust maksatakse, kui isiku või perekonna sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toetust peab taotlema ning vastavaid kulusid tõendama toetust sooviv isik ise. Samas tekib kohalikul omavalitsusel õigus maksta küttearvete eest otse soojusettevõtjale. Seda juhul, kui inimene on eelmisel kuul saanud toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, aga arveid pole tasunud. Varasemalt tekkinud võlgasid toimetulekutoetuse arvelt kustutada ei saa;
• tagatakse hätta sattunud inimesele eluase. Linn või vald peab võimaldama hättasattunud isikule ja tema perele munitsipaaleluruumi. Mõistagi hinnatakse tegelikku abivajadust;
• nõustatakse võlgade asjus. Võlanõustamise mõte on aidata vajadusel pidada võlausaldajaga läbirääkimisi ja aidata inimesel vältida uute võlgade tekkimist. Võlanõustamist peab inimene ise soovima.
Korteriomanike õigusi võlgnikust naabri suhtes aitavad tagada järgnevad abinõud:
• korteriühistu/korteriomanike ühisus saab võlgnikele nende võlgnevusi meelde tuletada. Näiteks Andmekaitse Inspektsioon peab võimalikuks võlgnike nimekirjade avaldamist kõikidele korteriomanikele väljastatavatel arvetel;
• korteriühistu/korteriomanike ühisus saab nõuda võla tasumist kohtu kaudu kas avaldusena maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks või hagina;
• pikaajaliselt võlgnikult saab nõuda korteri võõrandamist;
• füüsilisest isikust korteriomaniku võlad võib proovida ümber kujundada võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse järgses menetluses;
• võlgnikust korteriühistute puhul on võimalus rakendada saneerimisseaduse järgset saneerimist (eeldusel, et korteriühistu ei ole veel muutunud maksejõuetuks ja et korteriühistu jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik) või viia korteriühistu suhtes läbi pankrotimenetlus (kui korteriühistu on maksevõimetu). Viimane ei pruugi soojavarustuse püsiva tagamise seisukohalt olla lahendusena kestlik.
