Õiguskantsler: poliitilise välireklaami keeld pole põhjendatud

 (19)
Täiendatud kell 15.08
Valimisreklaamid Tartus
Valimisreklaamid TartusFoto: Hendrik Osula

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tagavad erakondade tegevust reguleerivad meetmed kandideerijatele valimistel võrdsed võimalused ja nende tegevuse läbipaistvuse.

"Piirangud ja keelud saavad eesmärki täita vaid siis, kui need on vajalikud, mõistlikult täidetavad ja nende täitmine on kontrollitud. Piirangute ja keeldude rikkumisele peab saama reageerida võimalikult kiiresti, et vähendada ebaseadusliku tegevuse mõju valimistulemusele," ütles Madise.

"Keelatud võtete kasutamise tagajärgi valimistulemusele pole enam võimalik tagasi pöörata. Ebaselge regulatsioon ajendab piire kompama, seab ausad kandidaadid ebavõrdsesse olukorda ning naeruvääristab õiguskuulekat käitumist," lisas ta.

Lähtudes temani jõudnud valimistega seotud probleemidest palub õiguskantsler riigikogul kaaluda järgmisi muudatusi erakonnaseaduses, valimisseadustes ja teistes valimiste korraldamise aluseks olevates õigusnormides.

Poliitilise välireklaami keeld ei ole põhjendatud

Ettekandes riigikogule 16. novembril 2017 palus õiguskantsler kaotada piirangud poliitilisele välireklaamile, sest 2006. aastast kehtiv keeld pole täitnud oma algseid eesmärke muuta kampaania sisulisemaks ja vähendada kulutusi. Riigikogu aga ei ole poliitilise välireklaami piirangut kaotanud.

Piirangu kaotamise poolt räägib õiguskantsleri hinnangul asjaolu, et välireklaam on üks odavamaid võimalusi oma vaadete tutvustamiseks. "Keeld piirab seetõttu eelkõige just napima eelarvega erakondade ja kandidaatide võimalusi. See kehtib eriti kohalikel valimistel, sest erinevalt erakondadest pole valimisliitudel ja üksikkandidaatidel mõistlik ja sageli ka võimalik investeerida kulukamatesse reklaamikanalitesse," nentis Madise.

Seotud lood:

Valimiskampaania mahu ja maksumuse vähendamiseks on õiguskantsleri arvates mõjusamaid vahendeid kui poliitilise välireklaami keelamine aktiivse agitatsiooni ajal. "Riigikogul tuleks kaaluda selle keelu kaotamist ja vajadusel asendamist mõne teise meetmega," toonitas Madise. Keelu kaotamist toetaval seisukohal on ka politsei- ja piirivalveamet.

Agitatsioon peaks valimispäeval olema lubatud

Aktiivse agitatsiooni keeld valimispäeval peab kaitsma alimisvabadust ja tagama valimisrahu. Mitmel põhjusel ei ole see keeld enam ajakohane ja seetõttu toetab õiguskantsler justiitsministeeriumis ette valmistatud ning 11. juunil kooskõlastusringile saadetud eelnõu, mis selle keelu kaotaks. "Suur osa valimisreklaamist on siirdunud internetti, sealhulgas sotsiaalmeediasse, mille kontrollimine on väga keeruline, sageli kas võimatu või ebamõistlikult ressursimahukas," märkis Madise.

Samuti on keeld oma sisu kaotanud põhjusel, et üha enam valijaid eelistab hääletada enne valimispäeva. Näiteks selle aasta riigikogu valimistel hääletas kõikidest hääletanutest valimispäeval 39 protsenti ja eelhääletas 61 protsenti. Äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel hääletas valimispäeval 32,5 protsenti kõigist valimas käinutest ja eelhääletas 67,5 protsenti ning esmakordselt moodustas eel- ja e-hääletajate arv kaks kolmandikku kõigist valimas käinutest.

Õiguskantsler peab piisavaks, kui valimispäeval oleks aktiivne agitatsioon keelatud valimisjaoskonnas ja selle lähimas ümbruses. "Seoses asjaoluga, et paljud valimisjaoskonnad tegutsevad kaubanduskeskustes, võiks kaaluda valimisjaoskonna lähiümbruse defineerimist mõistena ka siseruumide kohta," märkis Madise.

Kautsjoni kandidaatidele peaks tühistama

Õiguskantsler palub riigikogul kaaluda ka kandidaatide kautsjoninõudest loobumist. Viimati nõutud kautsjon – vastavalt seadusele ühekordne kuutasu alammäär ehk 500 eurot kandidaadi kohta tänavustel riigikogu valimistel ja viiekordne kuutasu alammäär ehk 2700 eurot kandidaadi kohta Euroopa Parlamendi valimistel – küündis riigikogu valimistel erakonna puhul 62 500 euroni ja Euroopa Parlamendi valimistel 24 300 euroni. "Olukord, kus osa erakondi saab riigieelarvest toetust ja teised mitte, paneb riigikogus esindamata erakonnad teistega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Nende suutlikkus maksta valimiskampaania ürituste ja reklaamide eest on tõenäoliselt väiksem," rõhutas Madise.

Loe veel

Kehtiv kord, kus mõnede erakondade tegevust toetatakse riigieelarvest proportsionaalselt eelmistel Riigikogu valimistel saadud häälte arvuga, ei ole Madise sõnul põhiseadusega vastuolus, ent asetab erakonnad majanduslikult erinevasse olukorda. Valimistel osalemiseks nõutav kautsjon seevastu on kõigile erakondadele võrdse suurusega, moodustades uute ja väiksemate erakondade eelarvest suhteliselt suurema osa. "Eksisteerib reaalne olukord, kus mõni erakond ei saa eelkõige rahapuuduse tõttu teiste erakondadega võrdsetel alustel kandideerida," märkis ta.

Tagamaks riigikogusse pürgivatele erakondadele võimalikult võrdsed kandideerimistingimused, palub õiguskantsler riigikogul kaaluda kautsjoninõudest loobumist. "Üksikkandidaatidele on võimalik kautsjoni asemel ette näha näiteks teatud hulga toetusallkirjade kogumise nõue," märkis ta.

Valimisringkondade suurust tuleks muuta

Seoses rahvastiku ümberpaiknemisega suurematesse keskustesse ning eriti Tallinna ja Harjumaale, on valijate arv valimisringkondades viimase 20 aastaga muutunud. Kui 2003. aasta riigikogu valimistel oli väikseima ja suurima ringkonna mandaatide arvu vahe kaks korda, siis selle aasta valimisteks kasvas vahe kolmekordseks. "Väiksemad ringkonnad on suurematele kaotanud ühtekokku 8 mandaati," tõdes Madise.

Valimisringkondades jaotatavate mandaatide hulga ebavõrdsus ei ole õiguskantsleri sõnul vastuolus põhiseadusega, kuid siiski saab rääkida ebavõrdsest olukorrast seoses riigikogu valimistel isikumandaadi saamise viisiga. Kui suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) piisas sel aastal isikumandaadiks 6,6 protsendist valimas käinute häältest, siis väikseimas ringkonnas Lääne-Virumaal tuleb isikumandaadi saamiseks koguda 20 protsenti häältest.

Seega palub õiguskantsler riigikogul kaaluda valimisringkondade muutmist nende suuruse võrdsustamiseks valijate hulgast lähtudes ja arvestada seejuures ka Vabariigi Valimiskomisjoni arvutustest ja ettepanekutest. Samuti võiks riigikogu kaaluda võimalust sõnastada ümber riigikogu valimise seaduse vastav paragrahv ja panna alates 2023. aasta riigikogu valimistest valimisringkondade moodustamise igakordne kohustus mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks Vabariigi Valimiskomisjonile.