Õiguskantsler: kaitseväele suuremaid jälitamisõigusi andev seadus on põhiseadusega kooskõlas
Madise leiab, et kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus ei võimalda piirata isikute põhiõigusi rohkem, kui kehtiv õigus seda juba lubab. "Vaidlusalune küsimus on eelkõige selles, kellel on kaitseväe julgeolekuala kaitseks õigus isikuid varjatult jälgida," märkis ta. Eesti territooriumil on isikute varjatud jälgimise õigus jälitus- ja julgeolekuasutustel, näiteks kaitsepolitseiametil ning politsei- ja
piirivalveametil.
Kaitseväe korralduse seaduse muudatus annab konkreetselt kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil selle õiguse edasilükkamatul juhul ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks ka kaitseväele. "Leian, et kavandatavad eraelu puutumatust piiravad meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja neid ei saa pidada põhiseadusevastaseks ka muudel alustel," ütles Madise.
Riigikogus 29. mail vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus võeti samasugusel kujul esimest korda vastu 20. veebruaril. President Kersti Kaljulaid jättis selle seaduse 7. märtsi otsusega välja kuulutamata. 14. juunil pöördus president riigikohtu poole taotlusega tunnistada kõnealune seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
Oma otsuse kohaselt ei pea president põhiseaduspäraseks seaduse punkti, millega antakse kaitseväele õigus isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas isikute lühiajaliseks varjatud jälgimiseks kaitseväe julgeolekualal edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Presidendi hinnangul on sellise õiguse andmine kaitseväele ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal viibivate tsiviilisikute põhiõigusi.
