“Ei tule kõne allagi nende varade loovutamine, mis ei ole Moskvale alluva õigeusu kiriku kogudustel otseselt vajalikud liturgiate läbiviimiseks,” ütles vara üle läbirääkimisi pidava EAÕK delegatsiooni juht Tõnis Rüütel Eesti Päevalehele.

Rüütel lisas, et EAÕK on nõus läbi rääkima kirikutele kuuluva teenindusmaa ja abihoonete üle, mitte aga omandireformi aluste seadusega EAÕK-le tagastamisele või kompenseerimisele kuuluva maa üle.

Rüütli sõnul on EAÕK-l läbirääkimistel üks kindel tingimus, milles ta loodab valitsuse mõistvale suhtumisele. “Meie loovutatud varadele peab olema võõrandamiskeeld, mis kehtib kahe kiriku vahel,” lausus ta.

See tähendaks, et EAÕK loovutatud vara läheks riigi käsutusse, kuid neid ei tohi edasi müüa Moskva patriarhaadi õigeusu kirikule.

“Kuidas täpselt need lepingud vormistatakse, on juba valitsuse esindaja Jüri Raidla õigusbüroo ülesanne,” märkis Rüütel.

EAÕK sinodi esimees Ardalion avaldas lootust, et Moskvale alluv õigeusu kirik esitab juba lähiajal valitsusele nimekirja hoonetest, mida on vaja jumalateenistuste pidamiseks.

Rüütli sõnul peaks valitsus esitama EAÕK-le nimekirja 20. maiks. “Oleme öelnud ka meiepoolse tähtaja läbirääkimiste lõpuni viimiseks nii ruttu kui võimalik,” märkis Rüütel.

Kui palju Eesti apostlikul õigeusu kirikul õigusjärgselt saadavat maad on, ei osanud kiriku sinodi esimees Ardalion ja Rüütel öelda. “Seda maad on palju,” lisas kirikut esindav Rüütel.

Ardalioni sõnul on kirikuvara tagastamine või kompenseerimine mitmel pool lõpuni viimata ja enamik maid kinnistamata, mistõttu varadest täpne ülevaade puudub.