Ohvriabi: kolme kuuga vajas nõustamist sadakond juhusliku rünnaku ohvrit
Kokku oli nõustamise saamiseks ohvriabisse pöördunuid esimese kolme kuu jooksul 1748, seega juhusliku rünnaku ohvriks langenuid on nende seas suhteliselt väike osakaal.
Müüreli sõnul ei valmista miski meid ette traumaatiliseks kogemuseks. Nii ohvrid kui nende lähedased võivad kogeda kriisireaktsioone, mis on erinevad sõltuvalt inimesest. Nagu reaktsioonid, nii on erinevad ka toibumisviisid. Kuid kui tunded alla suruda, võib trauma tagajärgedest hakata märku andma keha.
„Ennustatavad emotsioonid ja tunded võivad olla abitus, alandus, enesesüüdistus, hirm, häbi, kurbus, raev, tuimus, ärevus jm. Ohver võib oma tunded alla suruda, kuid ta keha võib anda märku iivelduse, higistamise, pearingluse või seletamatute pea- ja kõhuvaludega. Oluline on märgata neid keha reaktsioone ja erinevaid muutusi oma meeleolus,“ ütles Müürel.
Ka lähedased saavad vajadusel tuge
Kuidas aidata rünnaku ohvriks langenud lähedast inimest? Lahendus pole raketiteadus, kuid tasub meeles pidada. „Lähedased saavad olla toeks, püüda mõista ja mitte hukka mõista. Väljendada oma valmisolekut olla lähedal, kuulata,“ soovitab spetsialist.
Kui kuriteo ohvriks sattunu ei soovi nõustamisele pöörduda, kuid traumaga toimetulek valmistab lähedasele isikule muret, saab ka lähedane ise abi otsida. „Ohvriabitöötaja pakub abi ka ohvri lähedastele, annab nõu kuidas olla oma lähedasele toeks,“ kinnitas Müürel.
Kui ohver oma rünnakust tingitud traumaga ei tegele ega otsi abi, võib see halvemal juhul viia psüühilise või füüsilise haiguseni.
„Pikapeale võib inimene väliselt hakkama saada, kuid alateadvusesse jääb hirm, mis võib vallanduda ootamatus olukorras. Pinge võib leida väljapääsu läbi inimese nõrga koha – psüühilise või füüsilise haiguse. Trauma tunnusteks on ülierutuvus (ülivalvsus, ülereageerimine), pealetükkivad mälestused, une- ja söömishäired ning keskendumisraskused, mis segavad inimese igapäevaelu. Trauma kehalised tundmused aktiveerivad hirmureaktsioonid, need omakord kehalised ohureaktsioonid ja ohureaktsioonid on omakorda aluseks kehalistele traumadega seotud tundmustele. See on nõiaring,“ rääkis Müürel.
Mis on ohvriabi?
Kui inimene on tänaval ootamatu rünnaku ohvriks langenud, suunab politsei ta vajadusel nõustamisele ohvriabisse – sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuse juurde, mis on kuriteoohvrile tasuta ja mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet.
Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.
Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus.
Pöördu ohvriabitöötaja poole, kui tahad oma probleemist rääkida, tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks või soovid leida oma olukorrast väljapääsu.
Riik hüvitab süüteo ohvritele ja nende pereliikmetele psühholoogilise abi kulutused kui süüteost on teatatud politseisse ning politseis on alustatud menetlus.
