Harjutuse stsenaariumi kohaselt tuli hätta sattunud Eesti õhuväe õppereaktiivlennuki L-39 meeskonnal aktiveerida hädaabi raadiosaatja ning katapulteeruda, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus informeeris seejärel juhtunust Eesti lennuliiklusteenistust ja Norras asuvat päästekeskust. Saabunud päästekopter võttis hätta sattunud lennukipiloodid pardale ning toimetas nad Ämari lennubaasi.

Operatsioon oli osa eile alanud kahepäevasest õppusest, millest võtsid osa lisaks Balti riikide üksustele Tšehhi hävitajad Gripen ja õppereaktiivlennukid L-159, Soome hävitajad Hornet, Ameerika Ühendriikide tankurlennuk KC-135 ning NATO hoiatus- ja juhtimissüsteemiga (Airborne Warning and Control System AWACS) varustatud lennuk E-3A.

Õppuse raames viisid Soome hävitajad Eesti kohal läbi tuvastuslennu, samuti viidi Eesti õhuruumis läbi õhus tankimine tankurlennukilt KC-135 ja Tšehhi õppereaktiivlennukid toetasid Adaži polügooni kohal õhutuletoetuse juhtide väljaõpet. Eesti ja Läti õhuruumis juhtis tegevust Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.

BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitsealast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega. Toimunud õhuturbeharjutus oli järjekorras kolmeteistkümnes.

Balti õhuturbeharjutusi viib ellu NATO liitlasriikide õhuvägede staap Saksamaal Ramsteinis. NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks on säästa alliansi liikmete ressursse panustades ühiselt erinevatesse võimekustesse. Selle aasta Chicago tippkohtumisel otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu muuta Balti riikide õhuturbe missiooni tähtajatuks.