Õppusel osalevate lennuvahendite peamiseks ülesandeks on "rünnata" vastase vägesid ning objekte lahingutegevuse piirkonnas ning sellega määrata lahingu kulgu maa peal. Eesti õppereaktiivlennukid L-39, kopterid R-44 ja transpordilennuk AN-2 koos lendurite ning neid toetavate maapealsete meeskondadega on õppuste paremaks läbi viimiseks ümber asunud Tartu lennuväljale. Ämaris paiknevad Poola ründelennukid SU-22 sooritavad lende lennubaasist.
Õhuväe juhtimiskeskuse ülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul nõuavad nii Kevadtorm kui Ämaris paiknev õhuturberotatsioon õhuväelastelt ööpäevaringset töötsüklit. "Vaatamata meie tagasihoidlikule personali arvule saab Eesti õhuvägi talle pandud ülesannetega hästi hakkama," ütles Valge.
Ämaris paiknevate Taani hävitajate F-16 ning Leedus Šiauliai lennubaasis asuvate Briti hävitajate Eurofighter Typhoon põhitööks on Balti regiooni õhuturve, oma treeninglendude raames toetavad nad võimalusel ka Kevadtormi.
Muhu saarelt Lõuna-Eestisse ümberpaigutatud õhuväe keskmaaradari Ground Master 403 ülesandeks on teha õppuse piirkonna õhuseiret ning luua täpne pilt Lõuna-Eesti õhuruumis toimuvast. Õhuväe ohvitserid tegutsevad õppuse staapides sideohvitseride ja õhutulejuhtidena. Nende ülesandeks on nõustada maaväeüksuste ülemaid õhutoetuse võimalustest ja juhatada läbi raadioside lennuvahendite rünnakuid "vastaste" pihta.
Ööpäevaringselt tegutsev õhuväe juhtimiskeskus planeerib ja kontrollib Kevadtormil kõikide õhuväe üksuste - lennuvälja, radarit, oma ja liitlaste lennuüksuste - tegevust. Ka Poola õhutõrjeüksus, mis harjutab baasikaitse õhutõrjeoperatsioone allub õhuväe juhtimiskeskusele.
Samuti allub viimasele õhuseiredivisjoni õhuoperatsioonide juhtimiskeskus, mis loob radarite abil tervikpildi Eesti õhuruumis toimuvast ning millest juhitakse reaalajas kogu õppusega seotud lennuliiklust.
Lisaks ründelendudele sooritavad õhuväeüksused õppusel vaatluslende, viivad läbi õhutransporti ja meditsiinilisi evakuatsioone.
