"Õhutõrjepatarei kaitsetahe ja meeskonnavaim on eeskujulikud," ütles kindralleitnant Ants Laaneots kaitseväe peastaabi pressiesindaja teatel.

"Reservõppekogunemisest ei jäänud kõrvale isegi need sõdurid, kellel oleks olnud piisavalt vabandusi ja põhjendusi mitte kohale tulla. Need mehed mõistavad, et kaitsevõime tagamine saa olla üksnes kaitseväe ülesanne, iga reservväelane, üksikisik ja organisatsioon saab anda oma panuse riigikaitsesse," kiitis Laaneots.

Kindralleitnant Ants Laaneots sõnas, et ajateenistuses õpitu tuli reservväelastele kiiresti meelde ning õhutõrjepatarei oli lühikese ajaga lahinguvõimeline. Kindral Laaneotsa sõnul annab see selge märk Eesti reservarmeele tugineva riigikaitsemudeli toimimisest.

Koos kaitseväe juhatajaga inspekteerisid laskmisi kaitseväe peastaabi ülem kolonel Neeme Väli ja maaväe ülem kolonel Urmas Roosimägi.

Kaheraudsest 23 mm õhutõrjekahurist ZU 23-2 lasti erinevatel distantsidel asuvaid maasihtmärke. Õhutõrjujad alustasid lahinglaskmisi kahuri abirelvast õhusihtmärgi pihta laskmisest. Õhusihtmärgiks oli mudellennuk, millele saadi edukalt pihta. Õhutõrjekahurist said lasta kõik õppekogunemisele tulnud reservõhutõrjemeeskondade liikmed.

Tänased õhutõrjekahuri laskmised olid kulminatsiooniks 2. veebruaril alanud õhutõrjepatarei reservõppekogunemisele. Homseni vältavale õppekogunemisele tuli kohale terve vajaminev õhutõrje üksuse koosseis ning veel enamgi reservsõdureid.

Sellel aastal kutsutakse erinevatele õppekogunemistele kaitseväes ja Kaitseliidus ligi neli tuhat reservväelast. Arvuliselt suurima õppekogunemine korraldab juunis Lõuna Kaitseringkond, kui tuhatkond reservväelast harjutavad jalaväepataljoni koosseisus Lõuna-Eestis.