Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Kadri Alasi märkis, et kui varem ei suudetud reisilt kaasa ostetud looma looduslikku päritolu tõendada, pääses patustaja vaid kuni 18 000-kroonise trahvi maksmisega, kuid nüüd enam mitte, kirjutab Eesti Päevaleht.

Näiteks ühe inimahvlase eest tuleb välja käia miljon, kaitsealuste suleliste eest kuni pool miljonit ja kotis siputava roomaja eest kuni 50 000 krooni.

Alasi märkis, et igal aastal jääb ohustatud liikidest valmistatud esemetega piiril vahele kümmekond inimest.

Eestlaste ühest populaarsemast reisisihtkohast Taist naasjate seas on hittsuveniiriks muutunud ühes ürtide ja ka skorpionidega pudelisse topitud maod. Aafrikast aga kipuvad inimesed kaasa tooma elevandiluust kaelakeesid ja kujukesi, mille toll samuti piiril ära võtab.

Alasi viitas, et kõige parem piiril tekkivate võivate probleemide vältimiseks on jätta taimset või loomset päritolu suveniirid ostmata.