Ohtlik haigus pole Soomest ja Lätist Eestisse levinud

Erinevalt Soomest ja Lätist ei ole Eestis tänavu tekkinud enteroviirusmeningiidi ehk ajukelmepõletiku puhanguid, kuid ka siin on kirja pandud üksikuid juhte, mis pole naaberriikide omadega seotud.

Enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused ja aeg-ajalt esinevad need ka ajukelmepõletiku vormis, selgitas terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar Delfile.

Soomes Oulu ja Hämeenlinna ümbruses on kümned lapsed ja noored haigestunud viimastel nädalatel ajukelmepõletikku. Eilse seisuga on Soome nakkushaiguste registri andmetel Kanta-Hämees 13 uuritud haigest laboratoorselt tuvastatud kümnel juhul enteroviirusnakkus. Maikuus sai labori kinnituse kaheksa haigusjuhtu Pohjois-Pohjanmaal ning juunikuus kaheksa juhtu Pohjois-Pohjanmaal ja Turus.

Lätis on tänavu esmaspäevase seisuga registreeritud 48 enteroviirusmeningiidi juhtu. Haigestumist on esinenud mitmes piirkonnas: Daugavpilsi linnas 26 juhtu, Ilukstes kümme, Daugavpilsi rajoonis viis, Rezekne rajoonis kolm ning üks juht Aglonas, Kraslavas, Vilanis ja Rezekne linnas. 80 protsenti haigestunutest on vanuses 2-19 aastat.

Eestis on Kuulo Kutsari sõnul viimase viiekümne aasta jooksul esinenud igal aastal haigestumist enteroviirusnakkusesse – sealhulgas enteroviirusmeningiiti – nii üksikjuhtudena kui harva ka puhangutena. 26. juuli seisuga on Eestis juunis-juulis registreeritud neli viirusmeningiidi juhtu, neist kahel puhul on laboratoorselt kinnitatud enteroviirusmeningiit. Haigestunud on olnud vanuses 4–32 aastat.

Soome, Läti ja Eesti enteroviirusmeningiidi haigusjuhud ei ole Kutsari kinnitusel omavahel seotud.

Levivad maist septembrini

Enteroviirusnakkused levivad Kutsari selgitusel maist septembrini, haigusvormid on mitmekesised alates kergekujulisest neelupõletikust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Küllalt sageli kulgeb nakkus üldse haigusnähtudeta, mistõttu vanemaealised inimesed omandavad immuunsuse teatud piirkonnas valdavalt levinud viirustüüpide vastu. Seetõttu haigestuvad sagedamini lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud.

Enteroviirused levivad fekaal-oraalsel teel ehk nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu, samuti viirustega saastunud joogiveega ja toitudega, aga ka piisknakkuse teel õhu kaudu. Nakatumise ennetamiseks tuleks pärast WC-s käimist ja enne sööki käsi pesta.