OECD uuring: Eesti haridussüsteem tagab kõigile võrdsed võimalused

 (18)
Õpilane. Pilt on illustreeriv.
Õpilane. Pilt on illustreeriv.Foto: Tiit Blaat

Täna avalikustas OECD PISA 2018 uuringu tulemuste analüüsi, kus hinnati, kui võrdsed tingimused on riikides hariduse omandamiseks loodud.

Eesti, kes PISA tulemuste kohaselt kuulub parima haridusega riikide hulka, paistab analüüsi tulemuste põhjal silma ka võrdsete tingimuste loomisega, teatas haridusministeerium.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutavad stabiilselt suurepäraselt tulemused PISA uuringus sellele, et oleme haridussüsteemis järjepidevalt õigeid otsuseid teinud. "Meie noortel on suurepärased valdkondlikud teadmised ja eluks vajalikud oskused, kuid tähelepanuväärne on ka see, et Eesti hariduskorraldus aitab tasandada õppimist takistavate tegurite negatiivset mõju. Mul on väga hea meel, et rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et Eestis saab väga head haridust omandada sõltumata sellest, kus sa elad või milline on sinu pere taust," sõnas minister.

"Loomulikult ei tähenda see seda, et saame loorberitele puhkama jääda. Jätkuvalt peame tähelepanu pöörama siseriikliku ebavõrdsuse ilmnemisele, seisma hea selle eest, et meil oleks väga heade õpetajate järelkasv ja pingutama veelgi enam, et õppekvaliteet üha kasvaks," lisas ta.

Võrdsed võimalused

Täna avalikustatud analüüs kinnitab, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Eestis on alusharidus kättesaadav enamikele lastele. 15-aastastest, kes 2018. aastal PISA taustaküsimustiku täites vastas lasteaias käimise kohta, kinnitas 95%, et on alushariduses osalenud. Alusharidus avaldab positiivset mõju õpilase õpitulemustele ja edasistele õpingutele ning on eriti oluline just kehvema koduse sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste jaoks. Alushariduse kättesaadavus on võrdse haridussüsteemi üks nurgakividest.

Seotud lood:

Eestis esineb vähe kihistumist ka üldhariduse tasandil. Enamik Eesti õpilastest läheb kooli seitsmeaastaselt. 96% uuringus osalenud õpilastest õpib munitsipaalkoolides. Eestis õpetatakse ühtse riikliku õppekava põhjal koostatud koolide õppekavade alusel. Mida hiljem jaotatakse õpilasi erinevate õppekavade järgi, seda parem on õpilaste PISA testide tulemused. Eestis saavad õpilased eelkõige tugeva põhihariduse ning alles siis toimub jagunemine kutse- või gümnaasiumihariduse õppekavade vahel.

Eestis õpivad erinevate võimetega õpilased koos - õpilasi jaotatakse võimekuse järgi vähe, eelkõige klassisiseselt ning üksikutes ainetes. See avaldab õpitulemustele positiivsemat mõju, kui õpilaste grupeerimine võimete järgi tasemeklassidesse või klassi jaotamine rühmadesse kõikides ainetes.

Väljakutse on õpetajate puudus

Haridusvaldkonna ressursside jaotamine toimub Eestis uuringu kohaselt võrdselt, aga õiglaselt, mis tähendab, et neid jaotatakse küll võrdselt, kuid võetakse arvesse ka vajadusi - õpilased või piirkonnad, mis vajavad rohkem tuge ja tähelepanu, saavad ka rohkem ressursse.

Eesti haridussüsteemi iseloomustab hariduse omandamiseks vajalike õppematerjalide (õpikud, arvutid jne) võrdne jaotus. Siiski ilmnes, et paljud koolijuhid tajuvad õpetajate puuduse probleemi ning üheks Eesti haridussüsteemi väljakutseks on õpetajate järelkasvu tagamine.

PISA uuring
PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. PISA raames hinnatakse ülemaailmselt 15-aastate noorte teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: lugemises, matemaatikas ja loodusteaduses. Koos testimisega kogutakse andmeid õppimist mõjutavate tegurite kohta, selleks viiakse läbi õpilaste ja uuringus osalevate koolide juhtide küsitlust. 
2018. aastal läbiviidud PISA uuringust võttis osa 79 riiki. Eestis osales pool kõikidest meie 15-aastastest õpilastest ehk 5371 noort 231st koolist. Eesti põhikooli õpilaste oskused on PISA uuringu kohaselt Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eesti osales PISA uuringus viiendat korda, alatest 2006. aastast ning meie õpilaste tulemused on stabiilselt suurepärased.

PISA uuringu osalejate valimisel lähtutakse sellest, et valim oleks esinduslik, kuid samas peavad tulemused olema teiste riikidega võrreldavad. Valimi koostamisel võetakse arvesse riigi eripära: poiste ja tüdrukute, maal ja linnas elavate õpilaste, erineva õppekeelega koolide jt proportsioonid. Uuringu läbiviimisel jälgitakse hoolikalt riikide poolt osalusreeglite järgimist, et tagada tulemuste võrreldavus ning teaduslikkus.