OECD toob esile Eesti kõrget haridustaset

 (26)
OECD toob esile Eesti kõrget haridustaset
Foto: Taavi Arus

OECD toob täna avaldatud iga-aastases olulisemate haridusindikaatorite võrdluses esile Eesti kõrget haridustaset.

Eestis on keskhariduse omandanute määr on 89 protsenti, samal ajal kui OECD vastav keskmine näitaja on 73 protsenti. Kõrgharidusega inimeste määr on Eestis 36 protsenti, OECD riikide keskmine on 30 protsenti.

Eesti kuulub samasse rühma maailma arenenud riikidega, olles mitmes haridusvaldkonnas teistest riikidest oluliselt enam suurendanud rahastamist.

Eesti on haridusse palju raha panustanud

Eesti edu põhjendataksegi sellega, et Eesti investeeringud haridusse on ajalooliselt olnud märkimisväärsed. Aastatel 2000 kuni 2008 suurenesid Eesti kulutused üld- ja kutseharidusse enam kui 60 protsenti.

"Selles võrdluses oleme teisel kohal ning ületame kaks korda OECD keskmist," märkis ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva. "Samal ajal on õpilaste arv Eestis vähenenud veerandi võrra, kuid OECD riikides jäänud suhteliselt stabiilseks."

Ajavahemikus 2000–2008 on kasvanud ka kõrgkoolide kulutused õppija kohta. OECD riikide keskmine rahastamine kasvas 14 protsenti ja Eestis 32 protsenti.

Ladva selgitas, et oma osa on siin kindlasti selles, et noored pürivad järjest kõrghariduse poole. OECD riikides kasvas üliõpilaste arv vaadeldaval perioodil veerandi võrra, Eestis 16 protsenti.

Eestis jäi suurem kasv üliõpilaste arvus perioodi 1995-2000, kui kasv oli 66 protsenti, OECD riikides samal ajavahemikul aga 21 protsenti.

Eesti õpetajate palk kasvas enim, kuid on endiselt madal

Õpetajate reaalpalgad kasvasid 2005-2009. aastal praktiliselt kõigis OECD liikmesriikides. Eesti õpetajate palk kasvas kõigi võrreldavate riikide seas enim ehk 46 protsenti.

Õpetajate töötasu suurus on paljudes riikides seotud kooliastmega – mida kõrgemas kooliastmes õpetaja tunde annab, seda kõrgemat töötasu ta teenib.

Eesti kuulub koos Austraalia, Inglismaa, Kreeka, Iirimaa, Portugali, Šotimaa, Slovakkia ning Sloveeniaga aga riikide gruppi, kus õpetajate töötasu suurus ei ole seotud kooliastmega.

Ladva tõdes OECD võrdlust kommenteerides, et siiski on meil õpetajate neto- ning brutopalgad võrreldes ülejäänud OECD riikidega suhteliselt madalad ning haridus- ja teadusministeerium soovib koostöös kohalike omavalitsustega leida kokkuhoiuvõimalusi, et tõsta kvalifitseeritud õpetaja palka märgatavalt.

Umbes neli protsenti kõrgharitutest on töötud

2009. aastal oli tööpuudus OECD liikmesriikides keskmiselt 4,5 protsenti. Täna avaldatud ülevaate andmetel oli akadeemilise kõrgharidusega meeste seas OECD riikide keskmine tööpuuduse määr 2009. aastal 4,1 ja akadeemilise kõrgharidusega naiste seas 4,4 protsenti. Eestis olid vastavad näitajad  5,2 ja 4,7 protsenti.

Põhiharidusega inimeste tööpuuduse määr oli OECDs keskmiselt meeste seas 12 protsenti ja naiste seas 12,3 protsenti, Eestis vastavalt 23,9 ja 22,5 protsenti. "Need andmed kinnitavad ammu väljaöeldud tõsiasja, et hea haridus on parim viis kindlustada end tööpuuduse vastu," nentis Ladva.

Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis toimub homme OECD haridusvaldkonna uuringuid ja analüüse ning hariduskomitee tegevusi tutvustav seminar, mis annab ülevaatliku ja põhjaliku pildi neist OECD analüüsidest ja haridusnäitajatest, mida riigid hariduspoliitika kujundamisel oluliseks on pidanud, ning kajastab ka Eesti seisukohti tulevaseks koostööks.