Õdede ühendused taotlevad kooliõdede sundpuhkuste lõpetamist
Liitude soov on kindlustada kooliõdedele seadusega ettenähtud töö ja selle eest saadav töötasu. „Õe riiklik alamtunnitasu on 4,50 eurot, mis on tuntavalt madalam riigi keskmisest. On lubamatu, et isegi selle napi töötasu osas ei ole õdedel kindlustunnet ja seadusega ette nähtud garantiid, nagu see peaks olema,“ ütles Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Gerli Usberg.
Sotsiaalministri koolitervishoiuteenust puudutav määrus sätestab, et koolitervishoiuteenust osutatakse aastas 11 kuu vältel, see tähendab perioodil, mil koolides toimub õppetöö. Vastavalt sellele toimub ka koolitervishoiuteenuse rahastamine haigekassa poolt.
Koolitervishoiuteenust osutavad õed on aga tööle võetud tähtajatu töölepinguga, mis peaks neile kindlustama töö ja töötasu 12 kuul aastas. Liitude arvates rikub aga SA Tallinna Koolitervishoid tööandjana seadust, kuna perioodil, mil tervishoiuteenuse osutamist ette ei nähta, ei kindlustata kooliõdesid seaduslikel alustel töötasuga.
„Eesti laste ja koolinoorte tervisenäitajad jäävad märgatavalt maha eakaaslaste sarnastest näitajatest teistes Euroopa riikides: meie laste suremus vigastustesse ja mürgistustesse on Euroopas kõrgeimate näitajate seas, samuti oleme esirinnas laste ülekaalulisuse ja vaimse tervise häirete poolest. Tööd meie laste parema tervise nimel ei tohi alahinnata, sest nendest sirgub Eesti järgnevate aastate ja aastakümnete ühiskond. See töö on väga paljus õdede õlgadel ning ootused nende töö kvaliteedile on väga kõrged,“ lisas Gerli Usberg.
Selle aasta juunis on Eesti Õdede Liit koolitervishoiu rahastamise põhimõtetele ja sellest tulenevatele probleemidele tähelepanu juhtimiseks pöördunud ka haigekassa ja sotsiaalministeeriumi poole, kes on vastanud, et ei kavanda ka edaspidi rahastada koolitervishoiu teenust 12 kuul aastas.
