Nüüdisaegsed õppevahendid pole kõigile

Eesti Linnade Liit (ELL) avaldas neljapäeval teravat vastuseisu valitsuse kavale mitte varustada 21. sajandi kooli projekti käigus nüüdisaegsete õppevahenditega Tallinna ja Tartu koolide õpilasi.

ELL-i juhatus teatas, et kuigi on koos linnajuhtidega toetanud soovi parandada koolide õpikeskkonda, kutsub programmi elluviimise kava esile pahameelt. Liidu hinnangul tähendab valitsuse kava jätta Tallinn ja Tartu selle aasta lisaeelarve raha jaotamisel programmist välja sisuliselt laste ebavõrdset kohtlemist riigi poolt.

Linnade liidu pressiesindaja teatas BNS-ile, et Tallinna ja Tartu koolid, kus õpib kolmandik Eesti lapsi, pole paremas olukorras kui mis tahes teise piirkonna koolid. Erandid välja jättes on neis pilt suhteliselt sarnane kõigi Eesti koolidega.

Kui arvestada omavalitsuste tulubaasi ühe elaniku kohta, pole näiteks Tallinn kaugeltki mitte kõige rikkamate omavalitsuste seas. Seepärast jääbki arusaamatuks, millega ministeerium ja valitsus taolist otsust põhjendavad, teatas ELL.

“Arusaamatust on põhjustanud ka programmi käivitamine, sisuliselt puudutab valdkond munitsipaalkoole ja see eeldaks omavalitsustega kui esmaste partneritega läbirääkimist,” lisas ELL. “Vaatamata sellele, et programm pidi olema arutusel valitsusega läbirääkiva omavalitsusliitude koostöökogu hariduse töörühmas, pole haridusministeerium programmi põhimõtete üle partneriga läbi rääkinud.”

Teisipäeval koos olnud ELL-i juhatus oli näiteks põhimõtteliselt vastu projektis sisalduvale seisukohale, et koole tuleb renoveerida tervikobjektide kaupa ja seni peavad teised vaid oma järge ootama.

Linnajuhid on seisukohal, et piiratud ressursside tingimustes tuleks teha järk-järgult. Samuti peab ELL arusaamatuks, mille alusel peab osa omavalitsusi programmi rohkem kaasrahastama kui teised, sest omavalitsuste tulubaas kujuneb ühistel alustel.

ELL peab 21. sajandi kooli programmi tänuväärseks algatuseks. “See on probleemile tähelepanu juhtimisel ja arengu seisukohalt väga oluline, kuid eeldaks ühiskondlikke kokkuleppeid ja läbimõtlemist osapoolte vahel,” lisas liit.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm ütles BNS-ile, et Tallinn kogu projektist välja ei jää; linn ei saa raha vaid sel aastal. Tänavu saadi projektiks lisaeelarvest 145 miljonit, kuid kogu vajadus on 6,5 miljardit krooni ning eesmärk on korda teha kõik Eesti koolid.

“Tallinna koolid on suuremad ja vajavad ka rohkem raha,” ütles ta.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets on varem öelnud, et raha saamise tingimusteks on kooli jätkusuutlikkus vähemalt kümne aasta jooksul, kooli tähtsus maakonnas, kooli remontimine tervikobjektina ning renoveerimise detailne projekt.

Maakondadel on aega koolid välja pakkuda 10. septembrini. Maimetsa sõnul teeb ta välja pakutud koolide seast valiku 15. septembriks.

Esialgu pidi projektist välja jääma ka Tartu, kuid valitsuskabinet otsustas teisipäeva õhtul, et koos Tartu maakonnaga saab raha koolide renoveerimiseks taotleda ka Tartu linn.

Terve projekt on planeeritud aastani 2010, selle aja jooksul kulutatakse koolidele kava kohaselt 6,5 miljardit krooni, mis teeks ligi 600 miljonit krooni aastas. Sellest 5,3 miljardit kuluks koolihoonete remondiks.