“Riigikogu kui seadusandliku kogu pädevuses ei ole millegi kuritegelikuks tunnistamine ei deklaratsiooniga ega seadusega. See kuulub kohtuvõimu ainupädevusse,” rääkis Nutt, kes tegi vastavasisulise ülevaate esmaspäeval Isamaaliidu juhatusele.
Nutt meenutas, et ka natsismi tunnistas kuritegelikuks Nürnbergi kohus, mis oli küll rahvusvaheline.
“Riikide parlamentide otsused natsluse väljajuurimisel tuginesid Nürnbergi kohtu otsustel. Eestisse puutuvates küsimustes saab kuritegelikuks tunnistamise lahendi anda riigikohus,” tutvustas Nutt erakonnakaaslastele põhimõttelisi seisukohti.
Õiguskantslerile ette valmistatud taotlus kohtuprotsessi käivitamiseks peab Nuti sõnul olema hästi ette valmistatud, tuginema faktidel ja olema argumenteeritud. Nutt peab soovitavaks, et taotluse taga ei oleks vaid üks poliitiline jõud, vaid selle kandepind võiks olla laiem.
“Kui riigikohus peaks selles küsimuses tegema positiivse otsuse, on see ka aluseks rahvusvahelise kohtumõistmise käivitamiseks kommunismi kui kuritegeliku ideoloogia üle samadel alustel, mis natsismigi puhul,” tähendas Nutt.
Arusaadavalt ei pääse Eesti tema hinnangul tõsiasjast, et rahvusvahelises avalikkuses niisugust valmisolekut nagu natsismi puhul ei ole. “Kuid kes ei proovi, ei saavuta midagi,” oli Nutt siiski optimistlik.
Oma roll oleks kommunismi kuritegelikuks tunnistamisel ka riigikogul. “Riigikogul pole mingit takistust teha avaldus, mis mõistab hukka kommunistlikud kuriteod ja loob sellega poliitilise eelduse sellelaadse kohtuasja algatamiseks,” lausus Mart Nutt.
Avaldus võiks tema arvates tugineda sellele, et tänavu 14. juunil möödub 60 aastat NSV Liidu okupatsioonivõimude läbiviidud küüditamisest.
Riigikogu võiks Nuti sõnul muu hulgas avalduses märkida, et samalaadsed kuriteod, mida sooritasid okupatsiooni perioodil Saksa võimud, on tunnistatud kuriteoks Nürnbergi protsessil.
“Ühtlasi võiks riigikogu võtta seisukoha, et inimsusvastaste kuritegude eest kandsid vastutust NSV Liidu juhtiv ja suunav jõud - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, tema noorteorganisatsioon Komsomol ning repressioone täide viinud riigiorganid — kohtud, KGB, hävituspataljon ja teised,” rääkis Nutt.
