Nutisõltuvus häirib kutsekoolide õpilasi. Teadlaste lahendus: õpetame nad tööelus kasulikke digilahendusi välja töötama

Tallinna Ülikool ja Samsungi kutsekooliõppurite praktiliste digioskuste arendamisek mõeldud projekti Samsung Digipass raames korraldatud veebiküsitlus tõi välja, et kutsekooliõpilastest on digisõltuvus häirinud kahte kolmandikku. Lahendusena õpetavad TLÜ teadlased kostööpartneritega kutseõppureid erialases töös kasulikke digilahendusi arendama, et nii nutiseadmetes veedetud aega mõttekamalt ära kasutada.

Veebiküsitluset tuli välja, et neist, keda nutisõltuvus puudutanud on, on püüdnud pooled asjaga mingil viisil tegeleda, kümnendik ei oska probleemiga aga midagi peale hakata. Lausa 92 protsendile veebiküsitlusele vastanutest tundub, et nutisõltuvus on ühiskonnas suur probleem.

Samsung Digi Pass koolitusprogrammi juht, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteaduri Mart Laanpere sõnul polnud nutisõltuvuse kohta andmete kogumsiel tegu otseselt teaduspõhise uuringuga, vaid eelkõige küsitlsuega, mis andis aimu, kuidas noored subjektiivselt nutisõltuvuse küsimust tunnetavad. Kokku vastas küsitlusele 450 kutsekoolide õpilast ja hiljuti lõpetanud vilistlast.

Veebiküsitlus oli tegelikult osa suuremast projektist, millega püütakse aidata kutsekoolide õppuritel tulevases ametis infotehnoloogilisi lahendusi oma vajaduste järgi ise kavandama.

Positiivne programm nutisõltuvse vastu
Laanpere märkis, et nad võitlevad nutisõltuvuse vastu positiivse programmiga. Mängimise ja sotsiaalvõrgustikes aja viitmise asemel võib seda kasutada ka edasi viivatel eesmärkidel, leiab ta.

"Meie eesmärk on nädata projektis osalevatele õpilastele, et kui nad nutikalt kasutavad seadmeid, mis neil taskus on, aitab see paremini tööd leida," ütles Laanpere.

„Probleem pole mitte nutiseadmete kasutamine, vaid oskus infot otsida, sotsiaalmeedias suhelda, turvalisus ja küberhügieen. Oluline on reguleerida ajakasutust veebis ning kasutada seda ka muuks kui meelelahutus,“ ütles Laanpere.

Sooviavalduste alusel valiti 16-17-aastaste kutseõppurite hulgast välja kümme kolmeliikmelist meeskonda, kes nelja kuu joksul osalevad mobiilirakendust prototüübi valmistamise projektis.

Osalejaid nõustavad erinevad ekperdid, näiteks prototüüpimise ja kasutajakogemuse valdkonnast. "Me õpetame disainmõtlemist, mitte niivõrd startupi loomist. Koolituse mis aitab arendada nii sotsiaalseid kui digioskusi," kirjeldas protsessi Laanpere.

Õppijatel palju huvitavaid ideid

Projetkis osalejatel on palju huvitavaid ja perspektiivikaid ideid. Näiteks on kolm Luua metsanduskooli metsurit pakkunud välja lahenduse, kuidas droonidega metsast haigeid puid ja haruldaste lindude pesi leida. Kokaõpilastel on idee äpist, mis tunneb toidukomponendid ära ja oletab toidu kalorsust.

"Meie nõustame neid. Oleme välja valinud üheksa digipädevust, mida arendada: mõtestamist, levitamist, loomingulist poolt, digikoostööd, esitlemist, digiturvalisust ja seaduspärasust, tõrgetele lahenduse leidmist ja uuenduste loomist," toob Laanpere välja erinevaid pädevusi, mida omandada aidatakse.

Iga osalejate meeskond koos mentoriga noorte endi välja pakutud tarkvaradisaini projektiga, mille eesmärk on aidata valmistuda paremini oma tulevaseks töökohaks.

Koolitusprogramm kannab nime Samsung Digi Pass ja kestab neli kuud. Programm on mõeldud kutsekooliõpilastele vanuses 14–20 eluaastat. Kutsekooliõpilaste koolitusprogrammi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.