Nurka surutud: Virumaa naiste tugikeskus asus perevägivalla ohvrite kohtus aitamiseks raha koguma

Kuivõrd Virumaa naiste tugikeskuse uus teenuseosutaja polnud nõus pooleli jäänud kohtuasju üle võtma, asus endine tugikeskuse teenuseosutaja abivajajate kohtus esindamisega jätkamise jaoks raha koguma.

Eesti Päevaleht kirjutas jaanuaris, et aastavahetusega muutus Virumaa naiste tugikeskuse teenuseosutaja, kes aga keeldus pooleliolevaid kohtuasju üle võtmast. Uus teenuseosutaja teatas, et nemad naisi kohtus esindada ei kavatse, sest seadus sellist kohustust neile ei pane. Siiani tegutsenud tugikeskusel jäi Lääne-Virumaal pooleli kaheksa kurva ja keerulise looga naise kohtuasja.

Nädala alguses algatas MTÜ Virumaa Naiste Tugikeskus naiste aitamiseks annetuste kogumise. Abivajajate hulka kuulub näiteks naine, kes ei suuda lapse hooldusõiguse üle toimuva kohtumenetlusega seotud kulusid katta. MTÜ siht on hädasolijate aitamiseks kokku saada 5000 eurot, millest jaguks arvatavasti kuni pooleks aastaks. Paari päevaga on kogunenud 70 eurot.

„Kuni selle aastani oli perevägivalla ohvritest naistel võimalik saada riigilt tasuta õigus- ja psühholoogilist abi naiste tugikeskuste kaudu igas maakonnas. Teenuste hulka kuulus ka kohtus esindamine. Naiste varjupaikade juristid on saavutanud palju võite kohtutes ja tänu perevägivalla spetsiifika tundmisele ka menetlustes, kus vastaspoole esindajad on olnud Eesti mõjukaimate advokaadibüroode advokaadid,” märkisid tugikeskuse esindajad üleskutses.

Nad nentisid, et hulk tugikeskuseid on pidanud rahanappuse tõttu nende teenuste pakkumisest loobuma ja paljude perevägivalla all kannatanud naiste ja laste jaoks on kadunud võimalus saada professionaalset abi. „Vähekindlustatud naistel on küll võimalus taotleda esindajat riigi õigusabi korras, kuid see ei taga, et ohvrit hakkab esindama perevägivalla juriidilisi ja psühholoogilisi iseärasusi tundev advokaat – kuid just seda on vägivallaohvritest naistel vaja,” rõhutavad tugikeskuse esindajad.

Tugikeskuse jurist Merle Albrant ütles Delfile, et kuigi abivajajaid on rohkem, läheb kogutud raha ennekõike pooleliolevate kohtuasjadega jätkamiseks. Näiteks ühes asjas on uuel nädalal kolm kohtuistungit: üks lapsele elatise saamiseks, teine vanemate hooldusõiguse arutamiseks ja kolmas isa ja lapse suhtluskorra paika panemiseks. Albrant sõnas, et soov on, et aidata saaks operatiivselt kõiki abivajavaid ja ühtegi naist ei peaks jätma hätta. Ta osutas, et perevägivald on Eestis väga suur probleem ja seda hakkab ilmselt üha enam ka välja tulema.

Virumaalt on Albrantile viimase paari kuu jooksul helistanud umbes 20 naist. Peale naiste tahetakse aidata aga ka lapsi, kes vajavad psühhoteraapiat. Riik pakub igati abi seksuaalselt väärkoheldud lastele, kuid mitte tingimata peresuhtevägivalla tõttu kannatada saanud või manipuleeritud lastele, kes vajaksid nõustamist. Professionaalset abi on aga vaja ka näiteks lastele, kes mõtlevad enesehävituslikke mõtteid või on enesetapu äärel.

Albrant nentis, tugikeskus saaks teoreetiliselt kliendile öelda, et enam neilt abi ei saa, kuid selleks on nad n-ö liialt kliendile orienteeritud. „Me ei saa neid jätta saatuse hooleks,” sõnas Albrant ja lisas, et seni on enamikes Eesti maakondades olnud praktika, et tugikeskus on naise kõrval algusest lõpuni ehk naist esindati ka kohtus ja teda toetati kuni kohtulahenditeni välja. „See andis naisele ka turvatunde.” Nüüd on aga rahastus märgatavalt vähenenud ja uued tugikeskused saavad ise otsustada, kas esindavad naisi ka kohtus või annavad üksnes kohtueelset juriidilist nõu.

Tugikeskuse eesmärk on naist igati toetada ja teda julgustada, sest sageli on tugikeskusesse pöörduvad naised väga haprad. Nende aitamine võiks aga viia selleni, et nad saavad ise enda eest seismisega hakkama. Kui neid hakatakse aga survestama, siis ei pruugi nad enam kunagi abi küsida.

Kui saad ja soovid aidata, siis annetusi saab teha sel aadressil:

Saaja: MTÜ Virumaa Naiste Tugikeskus
Registrikood: 80350100
Kontonumber: Swedbank EE722200221056392130
BIC-kood: HABAEE2X

Miks peab ohvrite jaoks raha annetustega koguma?

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse juht Olle Selliov ütles, et kliendi kohtus esindamine ei ole uue teenuseosutaja kohus. Ohvriabi seadus ütleb, et osutada tuleb juriidilist nõustamist, mis tähendab ka esmase õigusabi osutamist, ohvrit tuleb ka esindada kohtueelses menetluses, koostada juriidilisi dokumente ja teha muid õigustoiminguid. Kohtus neid esindama aga ei pea.

Rolli on praeguse olukorra kujunemisel mänginud ka see, et riik restruktureeris rahastussüsteemi nii, et suured tugikeskused saavad rohkem ja väiksemad vähem raha. Lääne-Virumaa uus teenusepakkuja peab muudatuste tõttu hakkama saama 12 000 eurot väiksema summaga kui senine teenusepakkuja, sest kuigi riik suurendas baasrahastust, siis Norra toetusraha keskused enam ei saa.

Kuna uus tugikeskus endise keskuse kohtuasju üle võtta ei saanud ja endisel keskusel naiste esindamiseks raha pole, siis asuski see annetusi koguma.

Kusjuures, rahastuse vähenemise tõttu ei osalenud naiste tugikeskuse teenuse riigihankel sisuliselt protesti märgiks kaheksa tugikeskust. Samas rõhutas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt naiste tugikeskuste rahastuse ümberkorraldusi kommenteerides, et ükski naine ei jää abita.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juht Olle Selliov ütles, et teenused, mida tugikeskused pakkuma peavad, on kliendile tasuta ja kõigile piirkondadele ühesugused. Teenuste loetelus on ka juriidiline nõustamine.

Kas aga rahastust on plaanis suurendada ja lahendada olukord nii, et väärkoheldud naised saaksid siiski professionaalset abi ka pooleliolevates kohtumenetlustes?

Sotsiaalkindlustusamet vastas, et esmalt kogutakse rohkem informatsiooni, et aru saada, kas, kuidas ja mil määral oleks vaja süsteemi parandada. Selleks kohtub amet veebruaris kõigi naiste tugikeskustega üle Eesti. Kiiret abi pooleliolevates kohtumenetlustes naiste esindamiseks seega ilmselt ei tule.

Seksuaalselt väärkoheldud lapsele on riiklik abi olemas

Annetuste kogumise üleskutses mainiti, et abi vajab ka 8-aastane tüdruk, keda isa väärkohtles ja kes seetõttu vajab psühholoogilist abi. See ajas sotsiaalkindlustusameti ärevile, sest väärkoheldud lastele on tegelikult riiklik abi olemas.

Amet selgitas, et tugikeskuse töötaja peaks abi vajavast lapsest teatama kohalikule omavalitsusele, kes peaks last ja tema perekonda aitama. KOV võib pöörduda ka sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole. „Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud lastele on juba aastaid riigi poolt tagatud ohvriabiteenus. Alates käesoleva aasta algusest on sotsiaalkindlustusametil õigus pakkuda lapsele psühholoogilist abi juba siis, kui on tekkinud seksuaalse väärkohtlemise kahtlus,” sõnas Selliov. Ametil tekkis küsimus, kas lastekaitsesse jäeti pöördumata.

Pärast mõningast uurimist selgus sotsiaalkindlustusameti kinnitusel, et üleskutses mainitud lapsest on lastekaitse ja muud võrgustikuliikmed teadlikud ja tegevuses ning otseselt laste jaoks nende andmetel raha siiski ei koguta. Samas, nagu varem öeldud, ei vaja abi ainult seksuaalselt väärkoheldud lapsed.