Nukuteatri nõukogu liige: ministeeriumi hinnang teatri majandusseisule pole adekvaatne
Kultuuriministeerium on välja saatnud üsna süngetes toonides teateid nukuteatri majandusliku seisu kohta, kuid pankurikogemusega SA NUKU nõukogu liige Härmo Värk leiab, et need numbrid ei näita olukorda adekvaatselt.
Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene sõnul oli möödunud aasta lõpus Nukuteatri lühiajalised kohustused 402 915 eurot ja käibevara 57 070 eurot, seega ületasid teatri lühiajalised kohustused käibevara 345 845 euroga. Kantsler lisas, et aastaga on teatri rahaliste vahendite puudujääk kahekordistunud.
„Niimoodi kahe numbriga - lühiajalised kohustused ja käibevara – ei ole korrektne riigiasutuse ehk antud juhul Nukuteatri finantsilist seisu iseloomustada. See on selgelt ebapiisav,“ ütles Härmo Värk Delfile kulutuuriministeeriumi esitatud väiteid kommenteerides.
„Esiteks tuleb lahti seletada, mis need lühiajalised kohustused on. Mis on nende tähtajad ja millest nad koosnevad. Kui kantsler väitis, et 2012. aasta lõpu seisuga ületasid teatri lühiajalised kohustused käibevara 345 000 euroga, siis meie käsutuses on Eesti Riikliku Nukuteatri lõpp-bilanss, seisuga 31.01.13 ja kui seda analüüsida, siis võime öelda nii, et rahaliselt väljamakstavad kohustused ulatuvad 176 000 euroni ja piletite ettemüügist saadud vahendeid on 140 000 eurot,“ rääkis Värk.
„See ettemüük kujutab endast kohustust anda etendusi ja nende väljaandmisega tulevad edasised otsesed kulutused, kuid need on plaanis katta täiendava piletimüügiga,“ lisas ta.
„Kui jaanuari lõpu seisuga rahaliselt väljamakstavatest kulutustest maha arvata rahalist katet omavad käibevarad, siis see vahe on umbes 153 000 eurot. See number erineb oluliselt 345 000 eurost, kuid ei iseloomusta samuti nukuteatri finantsseisu piisavalt,“ sõnas Värk.
„Et iseloomustada finantsseisu, tuleb teatud bilansi hetkele tuleb kõrvale panna tulevased rahavood majandustegevusest, riigitoetusest ja planeeritud kulud. Bilansile tuleb panna kõrvale eelarve ja siis saame vaadata, kuidas see eelarve mõjutab majandustegevust,“ lisas ta.
Kultuuriministeeriumi käitumine on arusaamatu
„Nõukogu liikmena tekitas minus hämmingut see, et ministeeriumil oli vaja sellisel ajahetkel tulla avalikkust informeerima ja seda ei tehtud korrektselt ning piisavalt. Seda, kas seal on mingeid teisi tagamaid, on raske kommenteerida,“ rääkis Värk.
„Ootaksime ministeeriumi poolt kommentaari, miks seda oli vaja teha. Kantsler ütles, et ta tahtis anda finantsseisust adekvaatset pilti aasta lõpu seisuga. Minu seisukoht on, et niimoodi kahe numbriga finantsseisu presenteerimine pole kaugeltki adekvaatne,“ jätkas ta.
„Nukuteatril on sel aastal suurlavastused tulemas ja nende käekäik on väga oluline. Kultuuriministeeriumi ametnik peaks looma hoopis positiivset atmosfääri, et inimesed ikka läheksid neid tükke vaatama ja Nukuteatril läheks hästi, mitte andma ennetavalt negatiivseid signaale, mis võivad kahjustada teatri mainet ja jätkusuutlikkust,“ leidis Värk.
Selle üle, et teatris on audit käimas, on Värgil hea meel. „Auditi tulemus on nõukogule oluline, et saaksime võimalikult adekvaatse pildi, sest nõukogu peab ju sihtasutuse juhtimise eest vastutama,“ nentis ta.
Praegune teatrijuht Meelis Pai on Värgi hinnangul saanud asutuse juhtimisega hästi hakkama.
„Arvestades, milliseks ta on Nukuteatri kujundanud, siis tema panus on olnud väga suur. Kui minister mind SA NUKU nõukogusse määras, siis loomulikult ma eeldasin, et nõukogu jätkab lähiaastatel koostööd praeguse teatrijuhiga,“ lisas ta.
