Eesti Päevalehes juunis ilmunud arvamusloo põhisõnumiks oli, et Eesti venelased on vähemalt sama eestimeelsed kui eestlased. Kusjuures tugeva riigiidentiteediga isikute osakaal on isegi mõneti suurem kui eestlaste puhul. See edastab sõnumit, et ühiskonna sidusus tervikuna sõltub otseselt iga indiviidi hoiakutest, mitte rahvuslikust kuuluvusest.

Delfi selle teemaga seotud küsimustele vastas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Novikov

Mida asjaolu, et Eesti venelased on vähemalt sama eestimeelsed kui eestlased, Eesti ühiskonna praeguse seisu ja võimalike arengute kohta näitab?

Ei tule üllatusena, et Eesti venelased on patriootlikud. Keskerakond on alati lähtunud põhimõttest, mis ei tõmba inimeste vahel piiri, rahvuse, keele, veendumuste vms põhjalt. Kahjuks on osade parteide jutt, et siinsed venelased ihkavad tagasi Venemaale või Nõukogude Liitu, olnud lihtsalt viha ja hirmu külvamine, eesmärgiga tuua diskussiooni sisuliste küsimuste asemel emotsionaalsed aspektid. Selge on see, et nii eestlasele kui venelasele või mis iganes rahvusest inimesele on ühtmoodi tähtis, et tal oleks töö või transport, ühtmoodi tähtis on nii majanduskasvu kui ka elamistingimuste küsimus või Euroopa Liidu roll siinse õiguskeskkonna kujundamisel.

Ainus sõnum, mida saab siit välja lugeda on see, et tegelgem Eesti ja selle elanike seisukohast tähtsate küsimuste lahendamisega ning püüdkem vältida päevapoliitilistest kaalutlustest tingitud lõhestamispoliitikat. Sõltumata rahvusest maksavad kõik makse selleks, et riigi poliitika oleks suunatud üheskoos Eesti asja ajamisele.

Värske seire pakub lahenduseks (selgub, et ka pooled küsitletud Eesti elanikud toetavad seda lahendust) kodakondsuse andmist lihtsustatud korras nii Eestis sündivatele kui ka siin varem sündinud inimestele. Missugused on arenguplaanid?

Me oleme teinud samme kodakondsuse andmise lihtsustamise osas. Näiteks eelmise riigikogu koosseisu lõpus andis Keskerakond menetlusse seadusmuudatuse, mis annaks välismaalasele, kes on enne 20.08.1991. aastat Eestis sündinud või Eestisse elama asunud, võimaluse taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Eelnõu kohaselt kaoks antud inimestel kohustus läbida täna nõutavat keele- ja põhiseaduseksamit.

Jagan arvamust, et on kahetsusväärne, et Eestis on endiselt kümneid tuhandeid inimesi, kes on siin elanud küll aastakümneid, kuid pole tänaseni saanud kodanikuks. Neil on Eestis sündinud lapsed ja ka lapselapsed, kogu nende elu on siin. Leian, et peame nende küsimusega aktiivselt tegelema ning võimaldama neile kodakondsuse taotlemist lihtsustatud korras. Seeläbi tekitame neis tunde, et nad on meie riigi osa ja riik hoolib.

Arvamusloos on ka välja toodud, et oluline roll kahe rahvuse lõimumisel on venekeelse kvaliteetmeedia tootmine Eestis, mis nõuab omakorda selget strateegiat ja pikaajalist stabiilset tuge. Kui oluliseks peab Keskerakond Eestis toodetava venekeelse meedia rolli vene keelt kõnelevate inimeste lõimumisel Eesti ühiskonda?

Meedia roll arvamuse kujundamisel on kahtlemata suur, kuid riigi roll selles protsessi võiks olla minimaalne. Riik peaks tegema võimalikuks erakanalite ja/või riigitelevisiooni tekke ning edasi mitte sekkuma sisusse, vaid andma võimaluse igaühele oma arvamuse väljendamiseks – edaspidi sõltub juba kõik ajakirjanike professionaalsusest. Paraku jälgivad paljud Eesti venelased just neid infokanaleid, mille sisu kujundamisesse on kaasatud liialt palju riiki. Eesti ülesanne võiks siinkohal olla suunatud võrdväärselt huvitava sisu pakkumisega ning siinkohal sõltub taaskord palju siinse ajakirjaniku professionaalsusest. Loodan, et uuest vene kanalist saab objektiivne infoallikas siinsetele inimestele ja seda nii eestlaste kui ka venelaste puhul.