Nõunik: politseinike peksjate karistused ei ole ajale jalgu jäänud

Politseinikke rünnanud kurjategijatele määratavad karistused ei ole ajale jalgu jäänud, leiab riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik Andres Parmas.

Ta selgitas ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et on põhimõtteliselt erinevaid lähenemisi, kuidas karistusi mõista, ja see tee, mis on Eestis valitud - lähtuda isiku süüst ja sellest, et me ei ole inimeste suhtes äärmiselt repressiivsed - selle kandi pealt vaadates ei ole karistused ajale jalgu jäänud ja kõik liigub selles taktis, nagu omal ajal poliitiliselt otsustatud sai, vahendas ERRi uudisteportaal.

Parmas usub, et ühiskondlikult kasulik töö on tõhus karistus, kuid jääb küsimus, mida teha, et määratud karistus ka täidetaks. Parmas leiab aga, et ilmselt tuleks asju ümber mõtestada ja karistuse mõistmise alustele lisada isiku ohtlikkuse parameeter.

Mullu oktoobris oli

Viljandis

massikaklus, mille käigus andis joobnud kamp peksa viiele politseinikule ja mitmele kõrvalseisjale, ja varem mitu korda karistatud peksjad olid seni saanud peaaegu alati karistuseks ühiskondlikku kasulikku tööd, millest suurt osa nad ei ole ära teinud.