Nõukogudeaegne tsiviilkoodeks tunnistati lõplikult kehtetuks
„Peamiseks põhjuseks suure revisjoni läbiviimiseks oli lõpetada olukord, kus jätkuvalt kehtib Eesti Vabariigis mõni eelmise riigivõimu seadus. Teiseks saadi selge ja kõikehõlmav ülevaade, millised õigusaktid praegu kehtivad ja millised vajavad kehtetuks tunnistamist ning loomulikult oli eesmärgiks ka see, et Riigi Teatajas oleksid üleval vaid ajakohased õigusaktid,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.
Näiteks kehtetuks tunnistatavas ENSV tsiviilkoodeksis kehtib veel neli paragrahvi, mille järgi maksab riik likvideeritud tööandja asemel inimestele tervisekahjustamise põhjustamisest tekitatud kahju hüvitist. Eelnõuga nähakse ette üleminekusätted hüvitise maksmise jätkamiseks neile, kes hüvitist juba saavad ning isikutele, kes on asunud riigilt hüvitist taotlema.
Tsiviilkoodeksis toodud põhimõte oli välja töötatud ajal, kui eraettevõtlus puudus ning riik oligi ainus tööandja. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodud õiguses on kahju hüvitamine sätestatud võlaõigusseaduses, nõuete aegumine ja õigusjärglus tsiviilseadustiku üldosa seaduses, selgitas Pevkur.
Seaduseelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks ka hulk välislepingute ratifitseerimise seadusi, mis käsitlevad Eesti riigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega kiideti kunagi heaks laenuvõtmine või rahvusvahelistele pankadele ja organisatsioonidele garantiide andmine, kuid võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja laenud tagasi makstud.
Eelnõuga muudetakse kokku viite seadust ja tunnistatakse kehtetuks viiskümmend üks seadust.
