Helme saatis 28. märtsil ERR-i nõukogu liikmetele alljärgneva kirja:

"Minul on palve panna päevakorda punkt:

ERR tasakaalustamatus valimiste järgsel perioodil uudiste- ja arvamussaadetes.

Mida kavatseb juhatus reaalselt ette võtta, et tekkinud tõsine seaduserikkumine (ERR seadus paragrahv 3, lg 3,5, paragrahv 6, lg 2, 3, 4, 5) ei jääks ajakohaselt ja proportsionaalselt karistamata?

Kas juhatus kavatseb taas, nagu tavapäraselt, käsi laiutada ja öelda, et ups, proovime tulevikus paremini. Või on plaanis oma totaalset kallutatust ja ebaprofessionaalsust demonstreerinud töötajad eetrist maha võtta? Kaua kavatsetakse jätkata seaduse nõuete mitte täitmist ja organisatsiooni tõsiseltvõetavuse ning usaldusväärsuse põhja laskmist?"

ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann ütles, et Helme kiri on palve lisada antud punkt nõukogu järgmise istungi päevakorda. Kuna nõukogu liikmetel on selline õigus, tuleb see punkt järgmisel istungil 9. aprillil ka arutusele.

Veidemann ütles, et küsimus tasakaalustatusest on olemas ka tema jaoks. Ta ütles, et on ka ise märganud uudistesaates retoorilist teravust intervjueeritavate suhtes, mis jätab mulje, nagu oleks intervjueerija võtnud isikliku positisooni mingi poliitilise jõu suhtes.

Veidemanni sõnul on siin aga kaks murekohta. Kõigepealt ei ole tasakaalustatuse mõõtmiseks mingit head mõõdikut. Teiseks, kui inimene kaebab tasakaalustamatuse üle, peab ta väga selgelt ja konkreetselt üles loetlema juhtumid, kus kajastus pole olnud tasakaalukas. Üldsõnalisest kaebamisest pole kasu.

EKRE on korduvalt süüdistanud ajakirjandust, sealhulgas ERR-i kallutatuses nende vastu.