Koda peab oluliseks, et kõik koosellu astuvad inimesed oleksid kursis ohtudega, mis kaasnevad ebaselges õigusraamistikus sõlmitava kooselulepinguga.

Notarite Koja esimehe Tarvo Puri sõnul saavad notarid uuest aastast seadusekohaselt kooselusid sõlmida, kuid puudub võimalus neid registrisse kanda, mis põhjustab nii segadust kui õigusselgusetust. Seetõttu tasub partneritel kaaluda, kas oleks mõistlik lükata lepingu sõlmimine aega, mil on jõustunud rakendusaktid ja sellega reeglid selgemaks saanud.

“Peamiste murekohtadena saab välja tuua neli teemat – võimalikud topeltkooselud, partneri tehingute ja võlgade nähtamatuks jäämine, kooselu seadusjärgse lõpetamise võimatus ning pärimisõiguse puudumine,” selgitas Tarvo Puri.

“Kooselupartneritel puudub võimalus muuta omavahelist kooselu ja varasuhet nähtavaks,” rääkis Puri. “See võib tuua kaasa topeltkooselusid ja seada ohtu nii kooselupartnerite vara kui ka kolmandate isikute huvid. Näiteks kui üks partner võtab laenu, võib teise partneri vara selle eest vastutama hakata, sest vararegistrisse lahusvara kannet teha ei saa ja ükskõik kumma partneri nimel olevad varad loetakse ühisvaraks,” tõi Puri näite.

Notarite Koda näeb probleemina ka pärimisõiguse puudumist ja soovitab kooselulepingu sõlmijatel teha ka testamendi, sest praeguse seaduse kohaselt ei anna kooselulepingu sõlmimine vastastikust pärimisõigust.

“Üks kummalisemaid seaduse jõustumise nüansse on see, et meie notaritena saame küll kooselusid sõlmida, aga tegu on justkui ühe otsa piletiga,” rääkis Puri. “Seaduse kohaselt jõustub kooselu ilma rahvastikuregistri kandeta, aga kooselu lõpetamine eeldab registrikannet, mida teha ei saa. Seega saab kooselu lõpetada vaid kohtus või siis omavahel abielludes ja kohe lahutades.”

Eestis tegutseb 92 notarit, kes tegid tänavu kolme esimese kvartali jooksul 218 700 tehingut ja toimingut. Kolme kvartali jooksul sõlmisid notarid 310 abielu ja tõestasid 613 abieluvaralepingut. Esmane statistika kooselulepingute kohta valmib veebruaris.