Norskamise uurija kaitses kraadi
Oma töö käigus uuris ta 200 norskajat ning selgitas norskamise kui haiguse tekkimist. Mõnel uuritaval jäi hingamine öö jooksul poolsada korda kinni. Rekordimees püsis hingetuna üle poolteise minuti, kirjutab ajaleht.
Veldi asus teema kallale kaheksa aastat tagasi. Viis esimest aastat kulus selgitustööle, mida tuli teha perearstide ja kõrvaarstide seas, kuivõrd need ei tahtnud doktoranti tõsiselt võtta ja talle vajalikku materjali saata.
Norskamine on tõsine tõbi. Norskaja aju ei saa magada, ärkab üles. Kehval magajal kukub kasvuhormooni tase, ainevahetus on häiritud, potents veab alt ja mis kõik veel, märkis SL Õhtuleht.
Doktoritöö kokkuvõte autori enda sõnadega on ajalehe andmetel selline: “Kui pehme suulagi ja keel klopivad norskajal vastu neelu tagaseina, siis tekivad neis muutused, nii et hingamistee vajub une ajal kokku.”
Veldi doktoritöö kaitsmise oponendi, Skandinaavia juhtiva norskamiseuurija Olli Polo arvamusel muutub norskamine edaspidi sagedasemaks, sest söömisharjumused muutuvad, keegi enam eriti midagi ei näri, sellega muutub inimese alalõug vähem massiivseks ja neeluosa aina kitsamaks.
Tartu ülikooli kõrvakliinikus vabastatakse norskamisest kirurgilisel teel.
