Sellel nädalal Leedus visiidil käinud Sunde ütles intervjuus BNS-ile, et Norra otsustas tänavu Balti riikide õhuruumi valvamises mitte osaleda, kuna mullu osalesid Norra lennukid aktiivselt NATO Liibüa missioonil. "Kuid loomulikult me tuleme tagasi," lausus Norra kaitseväe juhataja.

Sunde kinnitusel on Norra alati olnud Balti riikide õhuturbemissiooni aktiivne toetaja.

Norra hävitajad on Balti riikide õhuruumi valvanud kaks korda - aastal 2005 ning 2007. aasta lõpust 2008. aasta kevadeni. Norra kasutas Balti riikide õhuruumi kaitsel hävitajaid F-16.

NATO saavutas kolmapäeval kokkuleppe Baltimaade õhuruumi patrullimise üle, mille lõpptähtaeg oli senise leppe järgi aastal 2014. NATO riikide saadikud Brüsselis kinnitasid ametlikult, et tegemist on pikaajalise missiooniga, mis periooditi üle vaadatakse, ega kehtestanud selle lõpetamiseks konkreetset tähtaega. Baltimaad kohustusid omalt poolt oma panust suurendama. Heakskiidetud dokument on salastatud, ent BNS-i andmetel seisab selles, et missioon vaadatakse üle pärast 2018. aastat.

Seni oli missiooni lõpptähtajaks kinnitatud 2014. aasta. Varasemates diskussioonides lubas NATO, et missiooni pikendatakse 2018. aastani, ent Balti riigid taotlesid selle tähtajatuks muutmist. NATO partnerid kaitsevad Balti riikide õhuruumi alates Eesti, Läti ja Leedu NATO-ga ühinemisest 2004. aastal.

Balti riikide õhuruumi kaitsvad hävitajad paiknevad Šiauliai lähistel Zokniai lennubaasis Leedus. Balti riikide õhuruumi kaitsevad praegu Saksa hävituslennukid.