"Norra ei saa väikse riigina üksi suurt väeüksust moodustada. Koos teiste riikidega ühendekspeditsiooniväe tegevuses osalemine annab meile võimaluse omalt poolt NATO tegevusse panustada," märkis admiral admiral Bruun-Hanssen.

Septembris Walesis, Newportis aset leidnud NATO tippkohtumisel allkirjastasid Eesti, Ühendkuningriigi, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi kaitseministrid ühiste kavatsuste leppe, mille alusel alustavad riigid ettevalmistusi uue sõjalise kiirreageerimisjõu - ühendekspeditsiooniväe loomiseks.

Ühendekspeditsiooniväe loomisel moodustavad Afganistanis Helmandis koos võidelnud riigid Ühendkuningriigi juhtimisel üksuse, mis on võimeline osalema operatsioonidel ning viima läbi õppusi. Loodavat kiirreageerimisüksust on plaanide kohaselt võimalik kasutada nii kollektiivkaitse kui kriisireguleerimise operatsioonidel, samuti väljaõppe eesmärkidel. Eelmisel aastal alanud töö üksuse loomise suunas käib nii koos Eesti kui Taani, Hollandi, Norra ja Kanadaga. Sel aastal liitusid projektiga ka Läti ja Leedu.

Eile Eestisse saabunud admiral Bruun-Hanssen kohtus täna kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ja kaitseminister Sven Mikseriga ning asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Samuti tutvus Bruun-Hanssen NATO küberkaitsekoostöö keskuse tööga. Pärastlõunal külastas Norra kaitseväe juhataja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutust ja Balti kaitsekolledžit ning pidas viimases loengu vanemstaabiohvitseride kursusel osalejatele ja suundus siis Võrru, kus sai ülevaate Kuperjanovi pataljoni ja lahingukooli tegevusest.

Homme külastab admiral Bruun-Hanssen Tapal asuvat 1. jalaväebrigaadi ning kohtub Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidmaga.