Andmed alkoholi tarvitamise kohta näitavad, et enam noori teeb seda regulaarselt ja joob end rohkem purju. Üle kümne korra elus vägijooke pruukinud koolinoorte osakaal on kasvanud 43,2 protsendilt 55,1 protsendini, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Vähem on noorukeid, kes ei ole kunagi purjus olnud, 1995. aastal oli nende osakaal 41,6 protsenti, möödunud aastal aga kõigest 33 protsenti.

1995. aastal oli mingit illegaalset uimastit tarvitanud kaheksa protsenti õpilastest, eelmise aasta andmetel on proovijate hulk kasvanud 16 protsendini. Kui neli aastat tagasi oli uimastite korduvkasutajaid ainult kanepitarvitajate seas, siis mulluse uurimuse tulemused näitavad, et ka heroiini, kokaiini ja stimulaatoreid on mõni õpilane tarvitanud enam kui 40 korda.

Suitsetamist puudutavad andmed kahe uuringu lõikes eriti ei erine, kuid näitavad samuti kasvutendentsi.

Raamatutes "Uimastite levik noorte hulgas" ja "Utsajasje molodjoz i narkotiki" avaldatud andmed põhinevad peamiselt alkoholismi ja narkomaania ennetamise riikliku programmi aastateks 1997-2007 raames läbi viidud Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise küsitlusuuringul (ESPAD).

Uuring, mida Eestis viidi esimest korda läbi 1995. aastal, valmis Rahvusvahelise ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogide ning Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutuse koostöös alkoholismi ja narkomaania ennetamise riikliku programmi raames.

Sotsiaalministeeriumis esitletakse kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise uuringu tulemusi teisipäeval kell 15 viienda korruse suures saalis. Uuringu esitlusel osalevad sotsiaalminister Eiki Nestor, haridusminister Tõnis Lukas, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Tarmo Kariis ning sotsioloogid Airi Alina Allaste ning Nina Derman.

Uuringu tulemused on avaldatud nii eesti- kui venekeelses kogumikus.