Noorteorganisatsioonid poliitikutele: mõelge eakate kõrval ka noorte peale!
Riigikogu valimiste valguses liiguvad mõtted ka noortevaldkonna tulevikule. Sellele, millist rolli peaks mängima noorsootöö noorte arengus ja mis saab noortevaldkonnast kümne või kahekümne aasta pärast.
Positiivsena võib välja tuua, et tänaseks on noorsootöö kujunenud tugevaks ja stabiilseks valdkonnaks. Noorteprojektid, huvitegevus, huviharidus, vabatahtlik omaalgatus, noorte osaluskogud, noorteühingud, noortekeskused, laagri- ja malevatöö aitavad luua Eesti noortele vajalikke arenguvõimalusi ja on toeks probleemide tekkimisel.
Noorsootöö oma mitmetes vormides on koolis ja kodus õpitava täiendaja, kogemuse pakkuja, kultuurilisi ja demokraatlikke väärtusi arendav tegevusformaat, mis toetab noore arengut ja loob võimalused noorte omaalgatuseks ja seda just noorte jõustamisel nende ees seisvate valikute langetamiseks. Noorsootöö aitab ka eemale jäänud noortel tööturule või haridusellu naasta ja teeb ühtlasi ennetustööd selleks, et selliste noorte arv väheneks.
2018. aasta noorte noorsootöös osalemise uuringust selgus, et noorsootööga on rahul pea 90 protsenti noortest. Nad leiavad, et on saanud õppida noorsootöös osalemise kaudu midagi uut ja sama märkavad ka vanemad.
Samas vajab noorsootöö muidugi uuendusi ning edasiarendamist, et vastata noorte ja ühiskonna muutuvatele vajadustele. Tänane edu tugineb senistele järjekindlatele sammudele: selge ja mõistlikult reguleeritud õigusruum, terviklik strateegia, stabiilne rahaline ressurss ning tegijate toetamine. Saavutatud edu säilitamiseks ja selle arendamiseks vajalikku selgust tuleviku osas aga hetkel ei ole.
Vaja planeerida lahendusi noorte väljakutsetele
Lisaks valimistele on sel aastal Eesti jaoks oluline ka pikaajaliste arenguvisioonide paika seadmine – riigikantselei juhib Eesti 2035 üleriigilise arengukava koostamist, milles lepitakse kokku prioriteetsed arenguvajadused ning muutuste saavutamiseks vajalikud tegevussuunad. Sellega uuendatakse riigi tervikvisiooni aastani 2035, otsustatakse prioriteetseid teemasid, sihtgruppe, võetakse uued eesmärgid erinevates tegevusvaldkondades ning alustatakse järgmise perioodi tõukefondide ja pikemaajalisema riigieelarvestrateegia planeerimist. Kõik need otsused ja pikaajalised valikud tehakse just sel aastal.
Paraku ei peegelda aga seni tehtud analüüsid ja arutelud, et noorte vajadustega arvestataks piisavalt. Kuigi noortevaldkonnas on olnud palju edasiminekuid, on veel mitmesuguseid arengukohti:
• noorsootööd ei väärtustata võrdväärselt õpetaja ametiga;
• Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad võimalused, et enda võimeid avastada ja arendada;
• sotsiaalsust ja ka vaimset tervist toetav ühistegevus on üha väheneva noorte arvuga piirkondades aina raskem;
• noorte ettevõtlikkuse edendamiseks ei ole piisavalt tähelepanu pööratuderinevate osapoolte kaasamisele: osalusvormid on muutumas ning olemasolevad partnerid vajavad riigilt täiendavat tuge;
• tööturu võimalused ja valikud piirkondlikult väga erinevad;
• toimetulek õppimise, elukoha ja suhetega olukorras, kus juba sageli gümnaasiumiastmes tuleb kodust lahkuda, on raske nendele, kel perekondlik tugivõrk on nõrk või puudub sootuks.
Just noorsootöö kaudu saab siinkohal noorte jaoks uusi võimalusi luua. Noorsootöö asetab oma valdkonna eesmärkide välja selgitamisel keskmesse just noore väljakutsed ning püüab selle taustal oma võimekust suurendada, et noorte tegelikke vajadusi täita. Selleks aga on vaja seada sihid, leppida kokku vastutus, arendada valdkonnas tegutsejate oskusi ning rahastada noortele vajalikke teenuseid ja seda kõike koos noorte endiga. Ehk teisisõnu on vaja planeerida noortevaldkonna arengut ajal, mil kavandatakse riigi tervikvisiooni aastaks 2035.
Astume ajaloolise sammu noorte heaks
Riigikogu valimislubadustes on märgata varasemast suuremat tähelepanu pööramist noortele. Mitmel erakonnal on väljatöötatud tugev noortepoliitiline platvorm, alates maksusoodustustest ja lõpetades noorte osaluskogude ja noorsootöötajate palkadega. Oluline valikute tegemise koht tuleb aga pärast kolmanda märtsi valimisi.
Kallid riigikogulased, tõeline ajalugu juhtub siis, kui peale kolmandat märtsi kajastuvad lubadused noorte elu paremaks muutmiseks tugevalt ka koalitsioonileppes. Üks kordki võiks leping koosneda ka noortepoliitika peatükist, mis sisaldaks terviklikumat vaadet meie riigi jätkusuutlikkuse alustaladele: kuidas aidata noori tööle, õpingutesse; kuidas tagada neile võrdsed noorsootöö võimalused ja noorsootöötajatele vääriline palk; kuidas tagada noorte osalemine otsustes kõikidel tasanditel ning töökogemuse võimalus nii noorteorganisatsioonides, malevates kui praktika kaudu. Need eesmärgid ja lahendused võiksid kuuluda aastast 2021 terviklikku noortevaldkonna arengukavasse ning samadel alustel ka Eesti 2035 tervikvisiooni olulise arenguvaldkonnana.
Olukorras, kus vananev ühiskond kallutab igapäevafookuse eakatele, on vaja sihikindlust, et noorte perspektiiv ei jääks tagaplaanile ja koalitsioonileppe hariduse või tööturu peatüki üksikuks punktiks pikas loendis. Vaid pikaajaline ja terviklik lähenemine noorte vajadustele saab olla tulemuslik.
Eesti Noorsootöötajate Kogu
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Skautide Ühing
