Noorte töötuse kasv tegi aastaga metsiku sööstu
Kui veel möödunud aasta veebruari lõpus oli tööturuametis (TTA) 16–24-aastaseid töötuid registreeritud kahe tuhande ringis, siis eile oli neid juba kaheksa ja pool tuhat.
Peamine selgitus noorte töötute arvu suurenemise kohta peitub kooli lõpetanute arvu üldises kasvus: sünnistatistika järgi on 19-aastaseid üle 22 000, 20-aastaseid üle 24 000, 21- ja 22-aastaseid üle 25 000. Samal ajal tuleb koolidest peale tunduvalt vähem lapsi: 15- ja 16-aastaseid on vastavalt 14 000 ja 15 000.
TTA tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi märkis, et üha enam noori, kes varem olid lihtsalt passiivsed, on hakanud ennast nüüd ametlikult töötuks registreerima. „Varem elasid nad võib-olla vanemate kulul. Nüüd, kui on raskemad ajad ja peres võib üks inimene töö kaotada, läheb kõigil raskemaks ja nad on sunnitud endale midagi siiski otsima,” rääkis Labi.
„Ka need noored, kes enne töötasid, olid hõivatud pigem osaajaliste lepingutega ja väiksema koormusega ning sellised otsad on nüüd samuti vähenenud,” lisas Labi.
Kui noorukil puudub töökogemus, siis saab ta töötukassast üksnes tavalist töötutoetust, mis on tuhat krooni kuus, kuid töötuks registreerimisega kaasneb ka ravikindlustus.
Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets soovitas eelmisel nädalal riigikogus töötuse teemal rääkides, et töötud noored peaksid minema tagasi koolipinki ja õppima mõne eriala.
Enamikus koolides algavad uued kursused alles sügisel. Tööturuamet saab noori saata kuni üheaastastele kursustele. Tänavu on TTA kaudu koolitusele suunatud 401 noort, tööpraktikale 31, tööharjutusele 23 ja karjäärinõustamist on saanud 1299 noort.
