Noorte huvihariduses domineerivad sport, muusika- ja kunstiringid, täppisteaduste ja ettevõtluse vastu on huvi leige

 (4)
Noorte huvihariduses domineerivad sport, muusika- ja kunstiringid, täppisteaduste ja ettevõtluse vastu on huvi leige
Laste huvitegevustes domineerivad kunstiringidFoto: Andres Putting

Noorteseire aastaraamatu andmetel domineerivad noorte huvitegevustes sport, muusika- ja kunstiringid, samal ajal kui tehnika- ja elektroonikaringides osales regulaarselt, vähemalt kord nädalas, vaid kuus ning loodus- looma- ja matkaringides viis protsenti 7-18-aastastest noortest.

Riigi strateegilised arengukavad rõhutavad aga, kuivõrd oluline roll on Eesti riigi konkurentsivõime arendamisel loodus- ja täppisteadustel.

Eeltoodu valguses on ootuspärased ka hiljuti avalikustatud koolilõpetajate valikute uuringu tulemused, mis näitavad, et koolilõpetajate eelistused on tugevalt kaldu sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna suunal.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas plaanis edasi õppida vaid 14 protsenti koolilõpetajatest.

"Kui seda kõrvutada veel asjaoluga, et ka õpilasfirmade ja ettevõtlusprogrammidega on oma sõnul viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud vähem kui viiendik huvitegevuses osalevatest noortest, siis on küsitav Eesti majanduse jätkusuutlikkus luua ja arendada teadmispõhist tootmist ja teenindust," rääkis Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor.

"Mitmed uuringud on näidanud, et ettevõtjad ei ole rahul ka nende väheste reaalvaldkonna lõpetajate ettevalmistusega," lisas Pihor. Tema sõnul kurdavad ettevõtjad, et kõrgkoolid valmistavad ette pigem akadeemiliste teadmistega palgatöötajaid.

Seotud lood:

"Puudu jääb initsiatiivikusest, ettevõtlikkusest, teadmistest ettevõtte äriprotsesside kohta," rõhutas Pihor.

Ideaaljuhul võimaldab just noorsootöös osalemine arendada noorte huvisid, proovida rakendada koolis omandatud teadmisi praktikas, kasvatada julgust ise ideid algatada ja ellu viia – olgu see siis huviringides, noortekeskustes, õpilasfirmades või noorteprojektides.

"See aga eeldab noortele pakutavate võimaluste mitmekesistamist ja kättesaadavuse suurendamist ning ka mugavustsoonist, kus huviringide juhendajad on aineõpetajad, välja tulemist," hindas Pihor ja lisas, et teisalt on siin ka ruumi vabatahtlikule tegevusele noorte juhendamisel, vaja on rohkem ettevõtjate tunnustust noorsootöös omandatud kogemustele.

Noorteseire aastaraamatu andmetel on noorte põhiliseks huvitegevuseks ülekaalukalt sport. 

Huvitegevusega tegelevatest noormeestest on sport peamiseks tegevuseks pea pooltel ning tüdrukutest umbes kolmandikul. Poiste populaarsuselt järgmised huvitegevused on muusika ning kunst. 

Tüdrukutel järgnevad spordile tants, laulmine ning kunst. Regulaarselt ehk üks kord või rohkem nädalas tegeleb spordiga 59 protsenti spordiga tegelevatest noormeestest ning 54 protsenti tütarlastest. Seejuures kahaneb vanuse suurenedes spordiga tegelemise regulaarsus noormeeste seas märkimisväärselt – kui alaealistest spordiga tegelevatest noormeestest tegeleb sellega regulaarselt ligi 70%, siis täisealiste noormeeste seas on regulaarseid sportijaid alla poole.

Eestis oli eelmisel õppeaastal kokku 410 huvikooli, neist 130 olid muusika- ja kunstikoolid, 115 spordikoolid, 23 tehnika- või loodusmajad või loomekeskused. Lisaks oli veel 142 muud tüüpi huvikooli.

Kokku õppis EHISe andmetel huvikoolides 68 000 õppurit, neist pooled Harjumaal. Huvikoolide õppurid moodustasid viiendiku Eesti noorte koguarvust.