Noorsoopolitseinik: vägivallajuhtumid õpetajate suhtes jõuavad harva kohtusse

 (73)
Noorsoopolitseinik: vägivallajuhtumid õpetajate suhtes jõuavad harva kohtusse
---

Õpetajate kiusamised jõuavad kohtusse harva, ent samas on teada juhtum, kus erikooli tüdrukule määrati õpetaja kallal vägivallatsemise eest vanglakaristus.

Põhja prefektuuri haldusalas noorsoopolitsei tööd koordineeriva ametniku Ly Kallase sõnul tuleb õpetajate kiusamisega õpilaste poolt aega-ajalt ikka tegeleda, kuid kohtusse jõuavad sellised juhtumid harva. Karistused aga selliste juhtumite puhul olenevad üldiselt juhtumist, kuid on ka näiteid, kus õpilastele on õpetaja mõnitamise eest määratud ka reaalne vanglakaristus.

Põhjused, miks õpetajate kiusamis- ja vägivallajuhtumid kohtusse ei jõua, on Kallase sõnul peamiselt seotud õpetajate enda tagasihoidlikkusega, suutmatusega leida konkreetseid tõendeid ning ka koolijuhtide tahtmatusega probleeme avalikult tunnistada.

"Sageli kardetakse, et asi jõuab avalikkuse ette, seda aga teha ei tohiks. Koolijuhid peaksid ikka ennekõike panema paika reeglid ning kui ka sellised asjad ikka juhtuvad, siis tuleks sellest rääkida. Kui ei taheta avalikkusele rääkida, siis kasvõi piirkonnakonstaablile. Koostöös saab siis leida sellele asjale lahenduse ja võibolla ei lähegi need asjad hullemaks," ütles Kallas Delfile.

Kallas lisas ka, et sellised vägivallajuhtumid õpetajate suhtes ei ole vaid raskesti kasvatavatele õpilastele mõeldud koolide probleem, vaid neid juhtumeid tuleb ette ka tavakoolides. "Erikoolide õpetajad lihtsalt räägivad pigem rohkem nendest juhtumitest," ütles Kallas.

Seotud lood:

Vangistusest rahatrahvini

Rääkides karistustest, määratakse ametniku sõnul paljudel sarnastel juhtudel õpilastele käitumiskontroll umbes kaheks aastaks ning õpetajatele samalaadsete kuritegude eest rahatrahv. Samas on Kallase sõnul juhtumeid, kus õpilastele on määratud ka vanglakaristusi.

"Näiteks on mul siin üks juhtum, kus varem kohtulikult karistatud erikooli tüdruk sai kaheksa kuud vangistust. Muidugi määrati talle ka katseaeg kriminaalhooldaja juures ja üldkasulikku tööd 556 tundi," tõi Kallas välja. "Kohtuasjas, kus aga näiteks õpetaja süüdi jäi, määrati õpetajale rahaline karistus. Samuti ka eelmise aasta juhtum, kus kehalise kasvatuse õpetaja poissi lõi. Ka talle määrati rahaline karistus," lisas Kallas

Karistused mõjuvad

Noorsoopolitsei koordinaatori sõnul on karistused aga üldjuhul olnud mõjusad, sest ametniku praktikas ei ole veel ette tulnud juhtumit, kus sarnane intsident osapoolte vahel on mitu korda kordunud. "Küll on selliseid korduvaid juhtumeid tulnud ette noorte omavaheliste tülide puhul, kus korduvalt sama rikkumise eest karistada saadakse. Seal on aga põhjus ka selles, et on algselt liiga leebelt asja võetud," lisas Kallas.

Vältimaks tulevikus õpetajate kiusamist õpilaste poolt, tulekski Kallase sõnul eelkõige panna koolis paika kindlad reeglid ja juhised, teha probleemide korral koostööd politseiga ning korraldada ka koolide enda sees teemakohaseid arutelusid.

"Me politseis saame näiteks kas või enda kogemuste põhjal mingisuguseid näpunäiteid anda või koos aidata lahendusele jõuda," tõi Kallas välja.

Pühapäeval lisati YouTube'i videoklipp koolipoistest, kes mõnitavad klassi ees seisvat õpetajat. Videos on näha, et klassis on viis-kuus noormeest, kes käivad õpetajat togimas, kriidiga määrimas ja püüavad teda provotseerida. Õpetajal ei õnnestu korda majja lüüa.

Kiusamisvideo on tehtud Tõstamaa keskkooli erivajadustega poiste klassis, direktor Toomas Mitti sõnul on juhtkond viit videoga seotud poissi juba ka küsitlenud.

"Tavaliselt on sel klassil ka oma klassijuhataja, kes käib aeg-ajalt oma klassiga tundides kaasas. Seekord juhtus nii, et õpetajat kaasas ei olnud," selgitas Mitt, kelle sõnul uurimine alles käib ning rohkem infot hetkel juhtumi kohta anda ei saa.