Noorpolitseinikud pääsevad ajateenistusest

Sügisest ei peaks ükski politseikolledžisse pääsev noormees läbima ajateenistust, kui siseministeerium surub läbi seadusemuudatuse, mis kaotab seni politseisse parimate meeste värbamist tõkestanud kohustuse.

Politseiamet ja siseministeerium loodavad, et seadusemuudatus toob tänavu jaanipäeva paiku uude liidetud sisekaitseakadeemia politseikolledž katsetele kõigi aegade suurima meeste pealetungi, kirjutas Postimees.

Praegu on politseiteenistuse seaduse muudatus, mis tühistab politseisse astumisel ajateenistuse kohustuse, ministeeriumides kooskõlastusringil.

Kaitseministeerium on Postimehe andmeil idee kaudselt heaks kiitnud, sest näeb just selles lahendust aastaid kestnud olukorrale, kus kasarmukohtade järele on noorte seas tekkinud järjekorrad. Teenistusse suudavad nad võtta vaid umbes 40 protsenti kutsealustest.

“Idee väärib kindlasti arutamist, aga kuivõrd see on veel toores, tuleb kõigepealt avada läbirääkimised,” kommenteeris kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko.

Nii siseminister Margus Leivo kui ka politseikolledži direktor Andres Anvelt peavad seadusemuudatust ülimalt vajalikuks, et laieneks noorte meeste ring, kes saavad politseiõppesse kandideerida. “Siiani ei saanud kandideerida paljud tublid noored mehed, kuna neid piiras just kohustusliku kaitseväeteenistuse nõue,” lausus Leivo.

Anvelt on kindel, et tõkke kõrvaldamine aitab täita politseijuhtide ammuse unistuse — tekib meeste elavam tung politseikoolidesse ja sinna pääsevad õppima tõesti ainult parimatest parimad. “See peab olema meestele argument, ehkki väga spekulatiivne oleks praegu pakkuda numbrit, kui palju konkurss sellega suureneda võib,” arutles Anvelt.

Pingutused, miks just meeskandidaate peibutatakse, on tingitud asjaolust, et harvad pole olnud juhtumid, kus naiste tung Paikuse politseikooli ületab meeste oma olulisel määral.

Samal ajal pole aga naispolitseinike järele juba aastaid erilist nõudlust, sest juba kaks aastat tagasi oli naistöötajate osakaal Eesti politseis Euroopa kõrgeim — 25 protsenti. Tänaseks on aga juba 29,3 protsenti Eesti politseinikest naissoost.

Teiselt poolt loodab Anvelt, et elavamat huvi politseiniku elukutse vastu peaks tekitama ka uus ja ainulaadne haridussüsteem, mida pakutakse alates 1. septembrist kahe politseikooli hiljutise liitmise järel tekkinud ühtses sisekaitseakadeemia politseikolledžis.

Niinimetatud 2+2 süsteem ühitab kutse- ja rakenduskõrghariduse õppekavad. See tähendab, et nii kutse- kui kõrgharidusõppesse kandideerivad noored läbivad ühtse konkursisõela ja lähevad seejärel koos kolledži Paikuse osakonda läbima esimese tasandi kaheaastast õpet.

Paikusel saavad noored vajalikud algteadmised, milleta pole võimalik politseisse tööle asuda. Selle aja jooksul ei istu kadetid mitte üksnes kooliseinte vahel, vaid lähevad pärast kolme koolikuud juba sama pikaks ajaks praktikale ja nii kuni lõpetamiseni välja.

“Nad lähevad niiöelda eesliinile — patrullima või konstaabliks, et neil kinnistuks reaalse elu keskel värskelt kolme kuuga koolis õpitu,” sõnas Anvelt. “Nii peaksid neist kõigist esimese kooliastme lõpuks vormuma head korrakaitsepolitseinikud.”

Kui pärast Paikuse kooli lähevad kutseõppe läbinud otse tööle, siis kooli hakul kõrgharidusele kandideerinute õppegrupp jätkab teed kaks aastat politseikolledži Tallinna osakonnas. Seal saavad nad spetsiifilisi teadmisi, et asuda pärast kooli lõppu tööle täiskohaga uurijate või kriminaalpolitseinikena.

Samas on ka edukamatel kutseharidusgrupi kadettidel hea võimalus kolledžis kõrgharidusdiplom saada, kas kohe või pärast mõneaastast politseitööd.