Noormõõdukad tahavad astmelist tulumaksu

Kongressi pidavad noormõõdukad võtsid laupäeval vastu ühiskonnakriitilise manifesti, milles pidasid vajalikuks Eesti arengule kriitiliselt tähtsate projektide rahastamiseks hakata taas arutama Keskerakonna mitme aasta eest luhtunud tahet kehtestada Eestis astmeline tulumaks.

Lõhe väheste edukate ja paljude vaeste vahel kasvab ja sünnitab huvipuudust demokraatia ja ühise tegutsemise vastu. Aja jooksul on kujunemas vaesuse mustrid, kus ohvriks pole ainult kapitalismiga mittekohanenud “endised”, vaid juba ka nende lapsed ja lapselapsed,” seisab Noorte Mõõdukate manifestis.

Noorte Mõõdukate arvates toob regionaalne ja sotsiaalne ümberjagamine investeeringud sotsiaalsesse infrastruktuuri — haridusse, tervishoidu, sotsiaalhoolekandesse. “Nii saavad ka tänased “mahajääjad” end homme teostada täisväärtuslike kodanikena,” leiavad nad.

Sellest lähtuvalt teevad sotsiaaldemokraatlikke ideid pooldavad Noored Mõõdukad oma manifestis ettepanku kehtestada Eestis 2-3 astmeline progresseeruv tulumaks, maksustades täiendavalt kõik tulud, mis ulatuvad kõrgemale neljast, kaheksast ja 12 keskmisest palgast.

Mõni aasta tagasi algatas astmelise tulumaksu sisseviimise eelnõu Keskerakond, kuid see langes 1999. aasta lõpul riigikogu menetlusest ilma eelnevate väitlusteta välja. Eelnõu vastu olid toona ka Mõõdukad, mispeale Keskerakonna liider Edgar Savisaar süüdistas neid oma valijate huvide reetmises.

Lisaks tulid noormõõdukad laupäeval välja ideega taastada Tallinna ja Harjumaa ettevõtete investeeringute tulumaksustamine, kuna see pole nende hinnangul toonud kaasa ettevõtluse ega tööhõive loodetud edenemist.

“Pigem on investeeringud endisest enam koondunud pealinna ja jätnud ülejäänud Eesti ilma hädavajalikest töökohtadest ja sissetulekutest,” seisab nende manifestis.

Noored Mõõdukad soovivad oma laupäeval vastu võetud manifestis anda omavalitsustele ka stabiilse tulubaasi, mis ei lähtu mitte elanike sissetulekust, vaid nende võrdsest avaliku teenuse vajadusest.

“Senise toetusfondi asemel peavad omavalitsused saama riigieelarvest haldusraha vastavalt elanike, kooliõpilaste ja pensionäride arvule vallas või linnas,” leiavad noormõõdukad.” Omavalitsuste motiveerimiseks lisanduks sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes fikseeritud haldusrahale kuni kümnendik laekuvast üksikisiku tulumaksust.”

Manifestis toodud meetmetega tuleb noormõõdukate arvates tagada Eesti arengule kriitiliselt tähtsate projektide rahastamine.

Näidetena toovad nad arendus-teadustegevuse laiendamise, mis annab aluse nüüdisaegse majanduse tekkeks, aktiivse tööturupoliitika, mis vähendab pärssivat töö- ja tööjõupuudust, lastetoetuste suurendamise ja selgete sotsiaalsete garantiide tagamise lastega peredele ning pensionireformi, mis hoolitseb inimväärse pensioni eest tulevikus.

Noormõõdukate hinnangul kasvatab terav kihistumine ja ühiskonna suutmatus pehmendada vastuolusid inimestes lootusetuse tunnet ja koos sellega ka hoolimatust oma riigi suhtes.

Noored Mõõdukad tahavad, et Eesti poliitiline, majanduslik ja kultuurieliit neile tõsiasjadele ausamalt ja uue pilguga otsa vaataks. “Vaid see taastab ühtekuuluvustunde ja usalduse, mis on taasiseseisvunud Eestis kaduma läinud,” leiavad nad.

“Ühiskond tuleb taas koondada ühiste väärtuste ümber,” seisab noormõõdukate manifestis. Vastastikuse abistamise õhkkonnas ei küsi rikkamad, miks nad peavad rohkem maksma, praegune abistaja võib tulevikus olla ise abivajaja. Iga inimene on hoolimist väärt, märkisid noormõõdukad.

“Loodame ebavõrdsuse vähendamisel tormiliselt tärkavale ametiühinguliikumisele. Ka Rahvaerakond Mõõdukad on praegu väga jõuliselt sotsiaalreforme valitsustasandil läbi surunud. Noored Mõõdukad usuvad, et need kaks ongi peamised ühise Eesti idee kandjad,” ütles laupäeval BNS-ile noormõõdukate president Jarno Laur.

Jarno Lauri sõnul on nende manifest sotsiaalteadlaste tõstatatud probleemidele vastuseks. “Sihilikult on manifest kavandatud Reformierakonna üldkogu eelõhtule, sest kriitika riivab teravalt nende poliitilist tegevust ja põhimõtteid,” ütles Laur.