Noormehed kardavad sõjaväge

 (788)
Afganistanis teenivad kaitseväelased
Kaitsejõud

Hirmust kaitseväeteenistuse ees või isiklikele veendumustele viidates on viimase kahe aasta jooksul kohustuslikku sõjaväeteenistusse tulemata jätnud 741 noormeest, kellest 447 asukoha kindlaks tegemiseks teeb amet koostööd politsei ning riiklike registritega.

“Enamasti põhjendatakse teenistusse või arstlikku kontrolli tulemata jätmist tervislike või majanduslike põhjustega, kuid kerge haigestumine ega laenukohustused ei vabanda ajateenistusse mitteilmumist,” ütles ameti peadirektor Kairi Rikko Eesti Päevalehele.

Kaitseväest eemale hoidva noormehe vastu algatatakse väärteomenetlus ning talle saadetakse kutse ilmuda väärteomenetlust läbi viiva ametniku juurde. Rikko sõnul tulevad kutsealused seejärel enamjaolt ise väärteomenetleja juurde, kuid mõningatel juhtudel ollakse sunnitud pöörduma politsei poole, kes võib jooksiku väärteomenetleja juurde tuua sunniviisiliselt.

Tööandja maksis trahvi

Juba 2003. aastal kaitseväkke minema pidanud 25-aastane Kalle (nimi muudetud) tegi läbi arstliku kontrolli ning talle määrati väeosa, kuid noormees sinna ei läinud. “Minemata jätmise järel saabus kiri ning kutsuti sõjaväeossa. Otsustasin kohale minna, kuid seal määrati mulle uus väeosa ja kuupäev ning määrati trahv,” meenutas Kalle. IT-firmas töötanud Kalle tööandja maksis seejärel ka trahvi. “Nad olid teadlikud, et pean sõjaväkke minema, kuid olid sellele kategooriliselt vastu. Kuna nad maksid 6000-kroonise trahvi ära, siis ma ei läinud määratud ajal jälle sõjaväeossa,” lisas Kalle.

Rikko sõnul on tööandjad üldiselt siiski hakanud rohkem huvi tundma, mis kohustusi on töötajatel riigi ees. “Eriti huvitab välisriikide tööandjaid, kas tööle kandideerijal on riigi ees kohustused täidetud. Sageli vajatakse seda infot ka saatkondades viisa saamiseks.”

Kalle väitel pole tal pärast trahvi maksmist enam probleeme tekkinud. “Mind pole enam isegi kirja teel taga otsitud. Paaril korral on ka politseiga tegemist olnud, kuid ka nemad pole isikut kontrollides teenistusest eemale hoidmise kohta midagi pärinud.” Kalle on viimaste aastate jooksul käinud korduvalt välismaal ning ka näiteks Venemaa viisat taotledes ei tekkinud kohustuste täitmata jätmise tõttu probleeme.

“Alates 2005. aastast, mil meie amet tegevust alustas, on 28-aastaseks saamise tõttu reservväelaste hulka pääsenud vaid üks sõjaväest eemale hoidnu,” jahutab Rikko Kalle rõõmu. “741-st jooksikust on 60 praegu ajateenistuses, 84 arvatud reservi, 72 said ajapikendust haiguse raviks.”

28-aastaseks saanu arvatakse küll reservväelaste hulka ning seejärel hakkavad kehtima reservväelase kohustused, nagu näiteks kohustuslik osavõtt reservväe kogunemistest.

Rikko sõnul määratakse teistkordse mitteilmumise korral tavaliselt maksimumtrahv ehk 18 000 krooni. Kalle tunnistab, et sellise trahviga on ta arvestanud, kuid kaitseväkke ikka minna ei kavatse.

Usulistel või kõlbelistel põhjustel sõjaväeteenistusest loobunud kutsealune on kohustatud läbima asendusteenistuse, kuid ennast patsifistiks nimetav Kalle pole sellest huvitatud ning jätkab sõjaväeteenistusest

eemale hoidmist. “Loodetavasti saadakse peagi aru, et ma tõesti ei soovi sõjaväeteenistusse minna,” ütles Kalle.

Carol Merzin kaitseressursside ametist ei soovita teistel kutsealustel Kallest eeskuju võtta. “Kutsealuste asukoha kindlaks tegemisega jõuame kindlasti ka Kalleni,” ütles Merzin.

Kaitsevägi

Ajateenistus või

asendusteenistus

•• Ajateenistuse asendamise asendusteenistusega otsustab kaitseressursside amet, milleks võetakse kutsealuselt ning tema lähedastelt seletused.

•• Samuti võib kaitseressursside amet järelepärimisi esitada kutsealuse õppe- või töökohale või kutsealuse poolt viidatud usuorganisatsioonile.

•• Asendusteenistus kestab tavapärase kaheksa kuu asemel 16 kuud ning see läbitakse pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega tegelevas struktuuriüksuses.

•• Praeguse seisuga teenib asendusteenistuses 12 noormeest.

Artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines