Noor õpetaja: streigin, et toetada kõiki kolleege ja väärtustada õpetaja elukutset

 (26)
Noor õpetaja: streigin, et toetada kõiki kolleege ja väärtustada õpetaja elukutset
Noored kooli 5. lennu osaleja Liina Saksing Foto: www.nooredkooli.eeDelfi lugeja foto

Noored kooli projekti 5. lennu osaleja ja Keila kooli bioloogiaõpetaja Liina Saksing ütleb intervjuus Delfile, et streigib seepärast, et toetada kõiki õpetajaid ning väärtustada õpetaja elukutset.

Meie koolis on väga palju häid õpetajaid ja ma näen, kui palju nad tööd teevad, rääkimata veel sellest, kui pikaks venivad noore õpetaja tööpäevad. Minu tööpäev lõpeb tihti öösel kella 1 või 2 paiku, sest varem ei saa lihtsalt järgmise päeva tunnid ette valmistatud või tööd parandatud.

Tööpäevad on tõepoolest pikad ja pühapäev on arvatavasti kõikide õpetajate jaoks ka tegelikult tööpäev, kuna toimub tundide ettevalmistamine. Seega pole palgasuhe ja töömaht omavahel tasakaalus, rääkimata tohutust vastutusest, mis õpetaja tööga kaasas käib.

Kui ma jätan oma töö tegemata või teen seda hooletult, on sellel tõsised tagajärjed – ma vastutan klassitäie noorte eestlaste tuleviku eest. Ükski video või internetiõpe, uued õppematerjalid, seadused, remonditud klassiruumid, ei saa asendada õpetaja motiveerivat rolli, mis, usun, on hea hariduse andmisel kõige olulisem tegur.

Kui soovime, et meie tulevased põlvkonnad oleksid konkurentsivõimelised, siis peame väärtustama ka õpetajaid.

Miks te streigite? Mis on teie isiklik eesmärk ja põhjus? Kas ainult suurema palga nõudlus või ka midagi muud?

Seotud lood:

20-protsendiline palgatõus pole midagi utoopilist, ma arvan, et see oleks teostatav, asi on lihtsalt prioriteetide seadmises. Õpetajad taotlevad ka normkoormuse langetamist. Olen sellega nõus, et õpetajatel on liiga suured normkoormused, tihti suurendavad õpetajad oma koormust veelgi, sest muidu võivad jääda lihtsalt üür maksmata või toit ostmata.

Kardan, et kui senine palgapoliitika jätkub, siis pole ka tulevikus lootust uute heade õpetajate pealekasvuks ja võib-olla pole varsti õpilaste ees praeguseidki õpetajaid.

Olen ise Noored Kooli 5. lennu osaleja ja õpetamine on hetkel minu jaoks kahe aastane projekt. Kindlasti pole ma tulnud kooli palga pärast ja seega ei ole minu jaoks isiklikult streik põhjendatud.

Teine aspekt seisneb selles, et ma pole tegelikult „valmis õpetaja“ ja seega pole minu enese jaoks streikimine õigustatud. 

Kas usute, et streigiga on õpetajate nõudmised saavutatavad?

Ma ei oska spekuleerida, kuid kõikidel on õigus enese eest seista. Kuna siiani pole õpetajate soove ja nõudmisi kuulda võetud, siis ei ole õpetajatel lihtsalt muud valikut.

Kindlasti ei streigi õpetajad hea sisetundega. Õpetajad muretsevad tegemata jäänud töö pärast. Üks streigi eesmärk on minu arvates ka ühiskonnale õpetajate olukorra teadvustamine.

Seekordne streik on ilmselt Eestis üks suuremaid ja ulatuslikumaid. Kuidas streik muudab teie igapäevaelu – tavapärast tööd?

Arvatavasti läheme kolleegidega Tallinna Vabaduse platsile miitingule. Üldiselt on see päev aga minu jaoks tööpäev, sest neljapäevased tunnid on vaja ette valmistada ja kuna mul on sel päeval rohkem aega, siis saan tunde põhjalikumalt ette valmistada. 

Kuna veerandi lõpp on ka tulekul, siis tööd on palju ja tänu streigile saan ehk asja lihtsalt veidi rahulikumalt võtta.

Kuidas teile tundub, kas õpetaja ametit väärtustatakse ühiskonnas? Kuidas te tunnete ennast õpetajana? Olete pigem uhke ja õnnelik oma ametis või tunnete end alaväärselt?

Ise ei tunne ma ennast alaväärsena, et olen õpetaja. Pigem olen ma uhke selle üle,  et väljakutse vastu võtsin ja sellega hetkel tegelen. Õpetamine on raske töö ja sellega ei saa hakkama igaüks. Tunnen, et mul on võimalus anda ühiskonnale oma panus ja seda just õpetamise näol, mõjutades  paljude noorte tulevikku positiivses suunas.

Õpetaja ametit ei väärtustata minu arvates piisavalt. Paljud minu sõbrad ja tuttavad ei suutnud oma kõrvu uskuda, kui teatasin, et kavatsen õpetajaks hakata. Nende jaoks oli see väga mõistmatu otsus, töö on ju nii raske ja palk suhteliselt olematu.

Minu keskkooli ajal tundus olevat nõnda, et need, kes kusagile mujale sisse ei saanud, läksid õpetajaks õppima. Mulle näib, et sarnane mõttelaad on ka tänapäeva noortel.

Minu arvates peaks olema just õpetajaks soovijatele suurim konkurss ülikooli sisseastumisel, aga reaalsuses see ei toimiks, sest õpetamine pole lihtsalt noorte jaoks atraktiivne ja ühiskonna poolt hinnatud amet.

Prestiižne on õppida majandust, juurat, ajakirjandust, suhtekorraldust jne.,  siis oled sa tegija. Õpetajaks õppijad on aga ühiskonna arvates tihti „ullikesed“. Kui õpetajatele makstaks normaalselt palka, siis oleks kindlasti rohkem ka neid, kes õpetajaks tahaksid saada, konkurents õpetajakohtadele suurem ja seega oleks ka noorte õpetajate kvaliteet parem ja nad oleksid pikaajaliselt nõus koolis töötama.

Milline võiks olla õiglane õpetaja palk?

Õpetajate palga alammäär peaks olema vähemalt riigi keskmise palga tasemel.

Kui seda palka ei õnnestu saada, kas plaanite elukutset vahetada, välismaale tööle mina? Missugune on teie kolleegide kogemus? Kas te tunnete või teate kedagi, kes on õpetajaameti maha jätnud? Miks?

Välismaale ei kavatse ma tööle minna, sest olen Eesti patrioot ja mulle meeldib siin elada. Juhul, kui mulle õpetamine ka aastate pärast meeldib, siis saaksin ma kooli jääda vaid sel juhul, kui abikaasa mind rahaliselt toetaks. Hetkel on minu jaoks täiesti mõistetamatu, kuidas suudavad õpetajatest üksikvanemad rahaliselt hakkama saada.

Mul on mitmeid tuttavaid, kes on koolis töötanud, kuid loobunud sellest tööst just madala palga pärast. Haridustaseme ja oskustega, mis on õpetajatel, on võimalik näiteks erasektoris oluliselt suuremat palka saada. Paljud õpetajad õpetavad koolis missioonitundest ja rõõmust õpetajatööst.

Millised on õpetajatöö igapäevased rõõmud ja mured? Või kui sõnastada pisut teisiti, siis millised on õpetajatöö plussid ja miinused?

Õpetajatöös puudub rutiin ja iga päev on omamoodi eriline. Ma ise õpin iga päev midagi uut ja arenen ka inimesena. Koolipäeva saadab siiras rõõm, kui mõistad, et õpilastele meeldis sinu tunnis olla ja nad tõepoolest õppisid midagi.

Hea on tõdeda, et tänu minu tööle õpilased arenevad nii akadeemiliste kui ka sotsiaalsete oskuste poolest. Koolis saab õpetaja õpilastelt vahetut tagasisidet ja kui see tagasiside on positiivne, siis on see väga meeldiv tunne.

Negatiivsed aspektid on seotud ebaõnnetusmistega, kui tunnis lapsed ei kuulanud ega õppinud.

Koolis peab õpetaja tihti olema ka sotsiaaltöötaja ja seoses sellega tuleb igapäevaselt lahendada erinevaid probleeme. Ääretult kurb on tõdeda, et tihti õpilasi ei huvita, mida neile püütakse õpetada, õpilased solvavad õpetajaid ja elavad nende peal oma viha välja.

Õpetajatöö võib olla mõnikord väga väsitav ja stressirohke, mis võib kesta hiliste õhtutundideni ja seega võib kannatada õpetajate isiklik elu.

Koolis naudin ma vahetuid emotsioone ja eduelamust kordaminekutest.

Millist vastukaja olete saanud seoses streigiga? Mida räägivad ja arvavad streigist lapsevanemad ja mida räägivad õpilased? Kuidas suhtuvad streiki teie enda tuttavad ja pereliikmed?

Õpilased on rahul, sest tunnid jäävad ära. Lapsevanematega pole mul sel teemal juttu olnud, kuid minu enda tuttavad ja pereliikmed toetavad seda täielikult. Nende arvates on see preaguses olukorras asjakohane tegu.