„Ma ei tee õpetajatööd palga pärast. Hetkel veel on natuke teised mõtted, miks seda teha,“ rääkis Haldna Delfile.

Noor õpetaja sõnas, et kuna ta on valikaineõpetaja, siis on koormus väike. „Ma arvan, et keegi, kellel on väike töökoormus, ei tee seda palga pärast. Mina tegelen kõrvalt ka muude asjadega, õpetajaamet on lihtsalt enda argipäeva mitmekesistamiseks,“ rääkis Haldna.

Haldna õppis Balti meedia- ja filmikoolis ning tegeleb nüüd filmindusega. Õpetajaamet toob igakuise väikse aga kindla sissetuleku, mis on hea, kuna ülejäänud sissetulek on väga ebastabiilne ja sõltub juba filmiprojektidest.

Tänasele meeleavaldusele Haldna ilmselt ei lähe, kuna sel ajal on filmivõtted. Küll on Haldna päri, et koos uue õppekavaga tõuseb õpetajate koormus palju ja selle võrra peaks ka nende palk tõusma.

Uued kohustused peaks eraldi tasustama

„Kui vaadata uut õppekava, kui palju antakse õpetajatele lisakoormust: erivajadustega lastele tulevad tugirühmad ja õpetajate päevad lähevad pikemaks. Õpilasi tohib pärast tunde jätta ja kui seda võimalust on vaja kasutada, siis õpetaja samamoodi istub seal koolimajas paratamatult.“

Haldna viitas, et õpetajad saavad üha uusi ülesandeid ja need tulevad lisaks sellele, mida nad on tegelikult määratud tegema. „Ma arvan, et see diskussioon ongi õhus just sellepärast, et kui uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust lähemalt vaadata, siis on näha, et õpetajate koormus on kasvanud,“ märkis Haldna.

„Kui tulevad juurde õppetugirühmad, erivajadustega lapsed, individuaalsed õppekavad, mida kõiki on vaja koostada, või e-kursused, siis absoluutselt, need on vaja eraldi tasustada. Õpetajatöö ei ole juba ammu lihtsalt klassi ees seismine ja rääkimine.“