Noor õpetaja: Eesti noored on keskkonna pärast tunduvalt rohkem mures, kui arvatakse

 (23)
Noor õpetaja: Eesti noored on keskkonna pärast tunduvalt rohkem mures, kui arvatakse
Erakogu

Kätlin Kuldmaa (25) on noor õpetajanna Tallinna muusikakeskkooolis, kus ta annab põhikoolis ajaloo ja ühiskonna tunde. Tööst vabal ajal on Kätlin Eesti esimene ÜRO noordelegaat, kes püüab viia Eesti noorte huvisid maailma kõige kaugematesse soppidesse.

Kätlin, sa oled aktiivne, jõuad kõikjale ning võitled ei vähem ega rohkem kui maailma rahu pärast, mis sa arvad, miks kõik noored rohkem sinu moodi ei ole?

Aktiivseid noori on tegelikult palju - õpilasfirma asutajaid, muusikuid, lauljaid, tantsijaid, olümpiaadikunne, teadushuvilisi - kes igaüks omamoodi maailma päästavad. Olen töötanud nii noorte kui ka täiskasvanutega ning leian, et noored on maailmarahu pärast palju altimad ennast liigutama. Vahel lihtsalt ei osata oma soovidest tegudeni jõuda. Vahel võib mõni 7.klassi õpilane maailma rahuni jõudmisele olla lähemal kui kõik tähtsad tegelased ÜROs kokku.

Sinu põlvkonda kutsutakse tihti lumehelbekesteks – mis sa sellest arvad?

Lumehelbeke iseenesest on väga poeetiline ja ilus nimetus, vähemalt ei kutsuta meid hullemate nimedega. Selline põlvkondade vaheline mittemõistmine on tavapärane nähtus, mis ähvardab ainult süveneda, kuna tehnoloogilised arengu toimuvad üha kiiremini ja kiiremini. Eks noored ole ka muutuste eestvedajad ning muutusi vahel ka kardetakse.

Seotud lood:

Kuidas sulle tundub, kas vanemad generatsioonid võtavad noori tõsiselt?

Minu meelest hakkavad vanemad generatsioonid üha enam tajuma, et noored on kiiremad õppijad, kohandujad ning ka ohtlikumad konkurendid. Niiet noortelt on, mida õppida!

Mis see noordelegaat üldse on, miks peaks see tavalisele noorele korda minema?

See on noorte esindaja ÜRO tasandil ja tal on võimalik seista noorte huvide eest globaalsel tasandil. Tavalisele noorele peaks see korda minema, sest eks meil kõigil ole sarnased probleemid ja mured, millest vahe vanem generatsioon aru ei saa - ehk kui me koos millegi eest seisame, saame me midagi paremaks muuta.

Erakogu

Miks sa noordelegaadiks saada tahtsid?

Olin ja olen endiselt kergelt sinisilmne ning usun, et igaüks võib mängida rolli maailma paremaks kohaks muutmisel. ÜRO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon, mille keskmeks on inimeste heaolu, mitte majanduskasv, tööstuslikud huvid või muu taoline.... Nii et üks põhjus kandideerimiseks oli see, et tahtsin seda suurt masinavärki paremini tundma õppida. Teiseks on mitmed ÜRO keskmes olevad väärtused ka minu jaoks hingelähedased - võrdsus, inimõigused ning keskkonnaprobleemid. Delegaadi roll andis mulle võimaluse endale südamelähedaste teemadel sõna võtta väga kõrgetel tasemetel.

Kuidas on sinu elu mõjutanud ÜRO nimel noortega rääkimine?

Esiteks olin üllatunud kui palju noored erinevatest Eesti nurkadest huvituvad keskkonnast või tunnevad muret näiteks selle pärast, et enamik Eesti elektrienergiast tuleb põlevkivist. On olnud nii toredaid üllatusi, sellel teemal palju õpetajad ennast näiteks kestliku arengu teemadega kursis hoiavad või vastupidi, kui vähe nad sellest teavad. Samuti on olnud väga tore näha kui palju erinevaid koole on üle Eesti. Tegelikult leidub päris mitmeid väga õpilasesõbralikke koole. Olen kindlasti õppinud kiiremini reageerima ootmatutes olukordades. Üha enam näen kui vajalik on see, et keegi oleks tõlk poliitikute ja inimeste vahel.

Erakogu

Mida noored üldse ÜRO-st arvavad? On see ju neile umbes sama kaugel nagu Euroopa Liit või NATO – asjad, millele nad igapäevaselt ei mõtle.

Leidub noori, kes on globaalsete teemade ja ÜROga väga hästi kursis, kuid ka neid, kelle jaoks on see organisatsioon tõesti kaugel. Seda enam, et Eestis kohapeal tõesti pärast Unicefi lahkumist ühtegi ÜRO otsest allorganisatsiooni ei eksisteeri ning ÜRO tegevuste "tõlkimisega" tegelevad vaid MTÜd. Kuuldes, et ka ÜRO jaoks on keskkonnaprobleemid väga kõrgel, tundsid paljud organisatsiooniga isklikumat seost. Eks natuke raske on ära seletada, kuidas see organisatsioon täpselt töötab ning mis asi on multilateraalne diplomaatia ning miks me seda väärtustama peaks.

Milline on sinu meelest ideaalne Eesti?

Minu unistuste Eesti näitaks julgelt eeskuju peale digivaldkonna ka näiteks keskkonna kaitsmisel, jäätmete hulga vähendamisel ning inimõiguste eest seismises. Seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. On rõõm näha, et vähemalt digivaldkonnas liigume tasapisi sinna suunas -
Loodaks ka seda, et me ei unustaks kaitsta ka nõrgemaid gruppe ühiskonnas, et abi tõesti jõuaks nendeni kes seda vajavad. Hetkel toetavad seda kohati MTÜ'd, kelle rahastus ja tegevus ei ole alati jätkusuutlik.

Erakogu