Nõo kordab Ääsmäe prügilamässu

 (27)

Hoolimata Laguja küla elanike protestist soovib Nõo vallavalitsus küla territooriumile Kagu-Eesti regionaalprügilat, mille keskkonnaohutus on siiani ebaselge.

Hiljuti nurjasid kohalikud elanikud keskkonnaohtliku prügila rajamise Ääsmäel Lääne-Harjumaal, kirjutab Eesti Päevaleht.

Laguja küla elanikud koguvad kavandatava Tuulemäe jäätmekeskuse vastu juba teist korda allkirju, ent vald isegi ei varja, et prügila detailplaneeringuga on kiire. Muidu võib Euroopa Liidu abiraha 130 miljonit krooni saamata jääda.

“Neli aastat tagasi, kui selgus, et Lagujale võib prügila tulla, hakkasin tegutsema ja allkirju koguma,” ütles kohalik kooliõpetaja Imbi Tanilsoo. “Kuni detail-planeeringu algatamiseni meile nii öeldigi, et prügilat ei tule. Kui planeering algatati, oli see meile šokk.”

Jäätmekeskus ähvardab kerkida peaaegu koolimaja kõrvale mäele, enamasti puhub tuul koolimaja ja küla poole, mistõttu elanikud kardavad ohtlike gaaside levimist. Kavandatava jäätmekeskuse nimi ongi Tuulemäe.

Vallavanem Esta Tamm kinnitab, et gaase ja haisu ei tohiks levida prügilast kaugemale kui 300 meetrit. Laguja kasuks räägib Tamme sõnul tõik, et sama raha eest saab likvideerida olemasoleva ning ehitada uue prügila.

Praegune Laguja prügila ja samas paiknev õlijärv on rahva seas palju pahameelt tekitanud ning laste halba tervist on mõned arstid just prügimäe lähedusega seletanud.

Lisaks keskkonnaohtlikkusele pahandab külarahvast Lõuna-Eesti ilusa kuppelmaastiku reljeefi rikkumine. Otse kõrval asub Vitipalu maastikukaitseala.

Peale mõnesaja külaelaniku kannatab jäätmekeskuse tõttu ka lähedal paikneva suvilakooperatiivi tuhatkond inimest. “Sõidame Tartust eemale, et puhata, ja siis saadetakse saja tuhande inimese prügi meile järele,” ütles suvilaomanik Aivar Keskküla.

Tema sõnul satuvad ohtu ka orgu jäävad looduskaitsealused ojad, kus on lõheliste kudemispaigad.

Detailplaneeringu koostanud firma PIC keskkonnaspetsialist Jüri Teder väidab, et veekogude põhjavett kaitseb jäätmekeskuse alla ehitatav savist vahekiht. Tema sõnul on tegu alaga, kus põhjavesi on hästi kaitstud.

Hüdrogeoloog Hella Kink kinnitas aga, et maapinnalähedane põhjavesi on looduslikult kaitsmata ning Laguja ojas ja Elva jões on pinnavesi ohus.

Vallavanem lubab elanikega arvestada. Vallavanema sõnul kaaluti prügila asukohaks algselt veel kolme paika. “Miks ei võiks prügilat ehitada keset metsa, kus oleks looduslik barjäär metsana olemas?” küsis Uue-Lepiku talu perenaine Reet Ohna. Vallavanem märkis, et vallale käib üle jõu detailplaneeringu koostamine mitmele kohale ja vaevalt, et seda tehakse. “Pole üldse kindel, et prügila Lagujale tuleb,” ütles ta. Volikogu ei langeta tema sõnul otsust enne veebruari. “Kui hakatakse otsustama, siis üheks, kuigi mitte ainsaks argumendiks on kindlasti elanike suhtumine,” lubas ta.

Nõo vallavolikogus nelja-päeval peetud istung jäätmekeskuse teemal ei andnud Laguja küla elanike küsimustele vastust ning volinike ja teiste ametiisikute nägudel vaheldus tülpimus blaseerunud muigega.

Laguja elanikud seevastu tammusid kohmetult saalinurgas. “Miks ei võiks prügilat ehitada kuhugi metsa vahele, kus oleks looduslik barjäär?” küsis Uue-Lepiku perenaine Reet Ohna. “Miks pole arvesse võetud, et tuule suund on valdavalt küla poole?”

Keskkonnaministeeriumi jäätmekäitluse osakonna juhataja Peeter Eek rääkis seepeale pikalt ja veendunult Soome ja Rootsi omavalitsuste paremast koostööst. Kagu-Eesti prügila ekspert Jüri Teder pidas aga kahekümneminutilise loengu jäätmekäitlusseadeldistest, pikkides vahele mõtteid tekstiili käitlemisest.

“Meie inimesed pole nii aktiivsed nagu Ääsmäel, kuhu lõpuks prügilat ei rajatudki,” märkis Reet Ohna. “Maainimesed pole harjunud vastu hakkama, nad elavad vaikselt.”.