FOTOD | Nõmme sarivarga saagiks langesid nii prügikotid kui ka maalid
Oktoobri alguses pidasid Põhja prefektuuri kriminalbüroo politseinikud kinni Tallinnas, valdavalt Nõmme piirkonnas tegutsenud arvatava sarivarga. Varasemalt korduvalt varguste eest karistatud 56-aastane mees võeti prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal vahi alla.
Mehe teele jäid eramud ja hooned, mis paistsid mahajäetud olevat ning seetõttu ka vargale ahvatlevana tundusid. Nii viis mees endaga kaasa kõike, mis kätte sai - prügikottidest maalideni. Ühel käigul varastas mees näiteks liimipüstoli, niiskusemõõtja, penoplastilõikuri, freesiterade komplekti, mitu rulli prügikotte ja neli maali.
Teiselt aadressilt varastas ta jalgrattaid, mitu televiisorit, kõlareid, akulaadijaid, muruniiduki, trimmeri, naastrehvid, gaasipõleti, lööktrelli ja torutangid. Kolmanda varguse noosiks oli trimmer ja lehepuhur.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et kahtlustatav tegutses ühtekokku kaheksal korral erinevatel aadressidel, tekitades varalist kahju mitmele Nõmmel elavale perekonnale.
"Varem korduvalt varguste eest karistatud mees vabanes vanglast napilt kuu enne kui ta uutes kuritegudes kahtlustavana kinni peeti. Oleme kaardistanud umbes 70 Tallinnas ja Harjumaal eluruumidest vargusi toime panevat inimest ning kõnealune mees kuulub sellesse nimekirja," rääkis Kelt.
"Hoiame neil silma peal ja töötame analüüsipõhiselt. Sestap ei saanudki mees kaua tegutseda, kuni sai selgeks, et varguste käekiri sarnaneb meie uurijatele juba varasemast tuttavale mehele," lisas ta.
Peamiselt varastatakse eluruumidest, kui sissepääs on vaba, aga ka lahtiste akende ja lukustamata uste kaudu. Ehkki sissetungimised uste ja akende ning lukkude lõhkumise teel on hakanud vähenema, kasutas Nõmmel vargustes kahtlustatav hoonetesse sisenemiseks ka neid võtteid. Kõik esemed, mis on püsiva elanikuta hoones ja vähegi realiseeritavad, võivad kõrvalistele inimestele ahvatlevana tunduda ja vargus ohvriks langemise tõenäosus kasvab.
"Profivaraste eemal hoidmine on keerulisem – signalisatsioon ja täiendavad turvameetmed küll heidutavad, kuid osad profivargad on nii nahaalsed, et tegutsevad aja peale – aken katki ning paari minutiga on maja tühjaks tehtud. Sellegipoolest saab iga inimene muuta oma kodu varastele võimalikult vähe ligitõmbavaks, näiteks sulgedes aknad ja uksed ning mitte jättes väärisasju nähtavale kohale," ütles Kelt. Võimaluse korral tasuks kaaluda ka valvekaamerate paigaldamist.
"Pühadel sõidavad paljud maakodudesse ning seegi võib olla kurjategijatele soodne aeg tegutsemiseks. Seetõttu tasub alati usaldusväärsetele naabritele oma käikudest teada anda, et viimased saaksid kodust äraoleku ajal valvsad olla ning kahtlast tegevust märgates häirekeskust teavitada," soovitas Kelt.
Kuritegu on tungimine eluruumidesse
Kuni 2014. aasta lõpuni oli igasugusesse hoonesse, ka näiteks autosse või aiaga piiratud alale, sissetungimine kuritegu. 2015. aastast jõustus seadusemuudatus, mille järgi on sissetungimine väärtegu. Erand on eluruumi tungimine, sest kodu puutumatus on kõrgema kaitse all, ütles ringkonnaprokurör Mairi Heinsalu.
Koduks võib aga pidada erinevaid hooneid: alaline elupaik, suvila või linnakorter, mis suvel tühjaks jääb. Heinsalu selgitas, et kuna "kodu" pole võimalik selgelt piiritleda, käsitleb prokuratuur suvilaid kui kodusid, ka siis, kui neisse on sisse murtud talvel. Ta lisas, et prokuratuur on sissemurdjad kuriteo toimepanemises süüdistatuna ka kohtu alla andnud.
Siiski lähtub prokuratuur konkreetsetest asjaoludest. Kui talvel, mil saab suvilahooaeg üldiselt läbi, on suvemaja täiesti tühjaks tehtud ja on ilmne, et seal keegi ei ela ega seda plaani, pole võimalik ka kriminaalmenetlusega kellegi kodu puutumatust kaitsta. Sisse ei tohi murda ka tühjana seisvasse suvilasse, kuid sellist tegu karistatakse väärteo- mitte kriminaalkorras, rääkis Heinsalu.
Sama kehtib ka näiteks pärandusena saadud vanade talumajade puhul. Kui elumajaks ehitatud maja seisab tühjana, on sinna sisse murdmine väärtegu mitte kuritegu. "Seadus kaitseb kodu elanikke, mitte hooneid," ütles Heinsalu. Kui aga keegi sellises majas elab, kasvõi nädalavahetustel või kasutab seda muul ajal suvilana, käsitleb prokuratuur seda koduna, lisas ta.
Vargus on kuritegu
Heinsalu tõi aga välja, et kui sissemurdmisele kaasneb varastamine või näiteks asjade lõhkumine, siis need on kuriteod sõltumata sellest, kas varastati või lõhuti kellegi kodus, kasutuseta seisvas garaažis või ka avalikus ruumis.
