Nimetamiskomiteede politiseerimise arutelu läks tuliseks. Ligi Ratasele: see oli häbematu, kuidas te Kaja Kallasele vastasite

 (306)
Jürgen Ligi
Jürgen LigiFoto: Sven Arbet

Tänases riigikogu infotunnis tekkis terav sõnavahetus riigifirmade nõukogude liikmeid valiva nimetamiskomitee politiseerimist puudutavaid küsimusi küsinud reformierakondlaste ja neile vastanud peaminister Jüri Ratase (KE) vahel.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas märkis, et nimetamiskomitee, kuhu valitsus otsustas nimetada Reet Roosi Isamaast ja EKRE-sse kuuluva Argo Luude, on politiseeritud.

“Teie valitsuse rahandusminister Martin Helme isegi ei varja, et see ongi selle valitsuse eesmärk (nimetamiskomitee politiseerimine — toim), sest valitsusel peab olema poliitiline kontroll riigi äriühingute tegevuse üle,” väitis Kallas.

“Kas teie isiklik seisukoht on kahe aasta jooksul nii palju muutunud, et aastal 2017 oli vaja professionaalsust, läbipaistvust nii selle nimetamiskomitee kui ka riigile kuuluvate äriühingute nõukogudes, ja nüüd te nõustute sellega, et ei, sellist professionaalsust, läbipaistvust seal siis vaja ei ole, nimetamiskomitee läheb siis parteiliikmete sponsorite kontrolli alla?” uuris Kallas.

Ratas loetles üles nõuded, mis on esitatud nimetamiskomitee liikmele, ja viitas sealhulgas laitmatule erialasele mainele. Ta meenutas vastuses ka omaaegset praktikat, kus riigiettevõtete nõukogude liikmeid määrasid suures enamuses parteikontorid. “Mõned väidavad — mina ei ole olnud selles valitsuses —, et need olid peasekretäride kokkulepped. Kindlasti me ei politiseeri nimetamiskomiteed tagasi peasekretäri tasemele. Täiesti välistatud, täiesti välistatud.”

Seotud lood:

Kallas viitas seepeale, Luude puhul on tegu kriminaalkorras karistatud ettevõtjaga, kelle osas üldsus ei nõustu, et tal oleks laitmatu maine. Kallas rõhutas veel, et tema arusaamist mööda on nimetamiskomitee liikmete määramine viidud hoopistükkis erakonnajuhtide tasemele. “Miks üldse see nimetamiskomitee? Kui teil on soov panna erakondlikud inimesed riigi äriühingute nõukogudesse, miks te seda otse ei tee, miks te siis seda nimetamiskomitee mängu üldse mängite?” küsis Kallas vastu.

Ratas lükkas Kallase väite ümber ja kinnitas, et tema ei toeta äriühingute politiseerimist. “Ma ei ole kuskil väitnud, et ma toetan äriühingute politiseerimist. Ma ei ole kuskil ka väitnud seda, et kriminaalid võivad olla nimetamiskomitee liikmed. Minu teada on see karistus juba ammu kantud. Küsimus on selles, kas need inimesed ei tohi siis ühel hetkel tulla tagasi. Teiselt poolt tuleb alati vaadata, mida need inimesed on juhtinud,” selgitas Ratas.

Ta tõi halva näitena Tallina Sadama, mille endised juhid on korruptsioonisüüdistustega kohtu all, ja rõhutas, et osaliselt just see juhtum andis tõuke nimetamissüsteemi muutmiseks.

Peaminister kordas, et nimetamiskomitee liikmetele kehtivad nõuded ja erakondlik kuuluvus ei ole välistav nõue. “Kui me võtame Eesti elust viimase 20 aasta jooksul näiteid, on olnud ju küll, kui on tulnud kõrgetele kohtadele kohtusüsteemist endisi erakondlasti või oli siis erakondlane ja jättis selle parteipileti maha. Kas me siis ütleme, et näed, nüüd kohus muutus, ma ei tea, kollast värvi? Nii ei saa öelda."

Selle peale võttis sõna Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi, kes ütles, et Ratas levitab kuulujutte. “Te ei saa neljandat aastat ratsutada selle peal, et te näitate näpuga eelkäijatele. See oli tegelikult ju häbematus, kuidas te praegu vastasite Kaja Kallasele,” ütles Ligi.

Ta kinnitas, et peasekretärid ei ole kunagi riigiettevõtete nõukogude liikmeid määranud. “Ärge selliseid jutte levitage! Ministreid määrasid riigikogu liikmed, see lõpetati ära. Suured sõnad ja nimetamiskomitee sinna juurde. Aga nüüd on juhtunud ju tagasipööre sellele. Teie oma rahandusminister kiidab, et tegelikult tuleb parteiline juhtimine tagasi tuua, nimetades seda küll ministri juhtimiseks, aga sellegipoolest,” kritiseeris Ligi ja küsis, miks poliitiline kontroll tagasi toodi.

Ratas kinnitas vastuseks, et politiseerimist toimuda ei saa ja seda ei toetata ka tänases valitsuses. “Küll aga me peame lähtuma riigivaraseadusest,” lausus Ratas ja lisas, et riigi kui äriühingu osaniku huvid peavad olema kaitstud.

“Seda ma küll tahan öelda, et ma ei arva, et riigiettevõtete nõukogud ja üldkoosolek näiteks, ministri tasemel, et seal ei tohiks mingit kontakti olla või nad peaksid olema oma tegevusega lahutatud. Vastupidi, ma arvan, et see peaks olema toetav tegevus, see peaks olema läbiräägitav tegevus,” rääkis Ratas.

Nimetamiskomitee politiseerimine

Möödunud neljapäeval otsustas valitsus, et riigifirmade nõukogudesse hakkavad liikmeid valima tööandjate keskliidu ettepanekul Toomas Tamsar, rahandusministri ettepanekul Argo Luude (EKRE), majandus- ja taristuministri ettepanekul Kaido Padar ja justiitsministri ettepanekul Reet Roos (Isamaa). Tamsar, Luude, Padar ja Roos vahetavad välja tänased liikmed Erkki Raasukese, Gunnar Oki, Sven Pertensi ja David James O'Brock-Kaljuvee.

Parteilaste komiteesse nimetamise teeb küsitavaks asjaolu, et komitee loodi põhimõttega riigifirmade nõukogud poliitikutest puhastada.

Nimetamiskomitee koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on ametikohapõhised (rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja teine kantsler roteeruvalt äriühingu haldusala ministeeriumi järgi) ning neli nimetab valitsus kolmeks aastaks.