Niiskuskahjustusega maskide jõudmine Narva oli tööõnnetus, maskid asendatakse
Narva linnaarst Andrei Antonov kurtis eile, et terviseameti kaudu Narva sotsiaaltöötajatele ja vabatahtlikele mõeldud kaitsemaskid olid kasutuskõlbmatud - niisked ja hallituslõhnaga. Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare sõnul olid maskid saadud abina kaitseväelt. Probleemist, et mõnda kohta, sealhulgas Narva, jõudsid kasutuskõlbamatud maskid, oldi aga teadlikud ning asi lahendatakse.
Palusime kommentaari ka kaitseväe pressiosakonna töötajalt, kuidas võisid maskid kahjustatud saada. “Põhjus, miks kaitseväest võidi väljastada kopituslõhnaga maske on meditsiinivarude laos mõned aastad tagasi tekkinud niiskuskahjustus. Probleem likvideeriti koheselt ning kontrolliti nii visuaalselt kui ka pisteliselt pakendeid avades, kas niiskus on varusid kahjustanud. Kontroll kahjustusi ei tuvastanud,” selgitas Vahemets.
Tema sõnul olid maskid pakendatud 50 kaupa pappkarpidesse ja need omakorda suuremasse pakendisse. “Tõenäoliselt said mõned maskid (hinnanguliselt paar tuhat tükki) siiski niiskuskahjustusi, kuigi välisel vaatlusel pakenditel kahjustusi näha polnud,” nentis Vahemets.
Vahemetsa sõnul sai kaitsevägi juba varem läbi terviseameti info, et mõnedesse apteekidesse ja perearstide kätte on jõudnud kopituslõhnaga maskid. “Oleme valmis need välja vahetama. Kaitseväe lattu jäänud maske on kontrollitud ja nende seisukord on hea,” kinnitas kapten Aivo Vahemets.
Rääkisime mitmete perearstikeskustega, kes kinnitasid, et nendeni jõudis kaitseväest igati kvaliteetne kaup. Seega, mõnda kohta, sealhulgas Narva jõudnud mittekvaliteetsete maskide puhul oli tegemist tööõnnetusega.
Kapten Aivo Vahemets viitas, et kaitsevägi on märtsi kuu algusest terviseameti palvel neile väljastanud ligi 700 000 kaitsemaski, mida terviseamet on oma äranägemise järgi vajalikesse kohtadesse jaganud.
Paar tuhat niiskuskahjustusega maski tekitas aga küsimuse, kuidas on olukord kaitseväe ülejäänud varudega ning kas hoiutingimused on ikka piisavalt head. “Kaitseväe varude hoiustamistingimused on erinevad sõltuvalt materjali eripäradest. Teatud materjale hoiustatakse külmladudes, mis ei vaja eritingimusi ning teisi jälle ladudes, kus on kliimasüsteemid tagamaks õiget temperatuuri ja niiskust,” märkis Vahemets.
Vahemetsa kinnitusel on kaitseväe meditsiiniteenistusel terviseameti ja kriisistaabiga igapäevane kontakt, kaitseväe meedikud ja ka töötajad on kaasatud kriisistaabi töösse. “Oleme vajadusel valmis ka edaspidi toetama kiirabiautode, personali või muuga, kui terviseametilt peaks sellekohaseid sooviavaldusi tulema ja meil on võimalik toetada,” ütles Vahemets.
Tänasest töötab Saaremaal kaitseväe välihaigla, mis püstitati Kuressaare haigla kõrvale. Haiglas on kuni 20 intensiivravi voodikohta ja 40 üldpalati voodikohta telkides. Haigla hakkab toimima Kuressaare haigla osana, personal on komplekteeritud. Täna varahommikul sõitis Saaremaale 11 vabatahtlikku meedikut, kes hakkavad välihaiglas tööle. Meedikute hulgas on kuus arsti ja viis õde, kes töötavad igapäevaselt erinevates Eesti haiglates, kiirabis või erasektoris. Lisaks vabatahtlikele meedikutele töötab kaitseväe välihaigla juures 18 tegevväelasest meedikut, nende hulgas arst, õed ja parameedikud.
Vabatahtlikud hakkavad tööle mitmes vahetuses Kuressaare haigla ette paigaldatud kaitseväe välihaiglas ühe või kahe nädala pikkuste perioodidena.
Konteinerhaiglas saab kontrollida õhuniiskust, temperatuuri, õhuvahetust ja puhtust. Samuti on konteinerites võimalus toota nii elektrit kui meditsiinilist hapnikku, mis muudab kompleksi vajadusel autonoomseks.
Triaaži- ja ooteala on lahendatud õhusurve abil püstitatava kaartelgi põhimõttel.
