Niisama uudishimu ja hirmu pärast pole vaja koroonatesti teha
„Testimine ei ole eesmärk omaette,” ütles Terviseameti pressijuht Simmo Saar täna hommikul Delfile. „Oluline on ikka kontakte vältida.”
Ta selgitas, et viiruse esimeses faasis, esimeste haigusjuhtude avastamise järel oli testimiselgi hoopis teine tähendus: selgitati kiiresti välja kontaktsed, suunati nemadki koju karantiini, reageeriti hoopis teistmoodi.
Nüüd on aga viiruse levik juba nii laialdane, et sellisel tegevusel enam mõtet pole. Kiirabibrigaad tuleks ennast testima kutsuda siiski ainult juhul, kui asi on tõsine, ütles Saar.
Inimese jaoks kahtlemata iga haigus tõsine, eriti veel praegu, kui riigis on kehtestatud eriolukord ja koroonast saanud kogu maailma peamine kõneaine, ent siiski on mõned konkreetsed asjad mille järgi olukorra tõsidust hinnata. Saar ütles, et näiteks hingamisraskuste tekkides tuleb kindlasti kiirabi kutsuda, samuti väga kõrge palaviku korral. Väga kõrgeks tuleks pidada kehatemperatuuri, mis kõigub ikka kusagil 39 kraadi kandis.
Terviseameti seisukohaga ei nõustu aga näiteks Eesti ühe peamise nakkuskolde, Saaremaa meedikud. Kuressaare haigla postitas täna hommikul ühismeediasse avalduse, kus rõhutab, et iga inimene, kes soovib, peab saama ennast testida. Selle tarbeks on meedikud haigla hoovi pannud üles suure kollase telgi, nn drive-in laboratooriumi, kuhu saab siis iga saarlane oma tervist kontrollima tulla.
Simmo Saar avaldab laustestimise suhtes ettevaatlikku mittenõustumist: „Mida see teadmine ikka inimesele annab,” küsib ta retooriliselt. Saar toob välja ka negatiivsete testide ühe pahupoole: terveks kuulutatud inimesel võib tekkida kihk minna linna peale oma toimetusi tegema, ent negatiivne test ei anna ju mingit kindlust, et juba mõne tunni pärast test positiivseks ei osutu, veel vähem kaitseb see nakatumise eest.
Peale selle tuleb arvestada, et isikukaitsevahendeid on praegu maailmas piiratud hulk, mis tähendab, et sadade kaupa negatiivsete proovide kogumine tekitab ressursipuudust teoreetiliselt saabuda võivaks olukorraks, kui asi veel tõsisemaks läheb, viirus veel laiemalt levima hakkab.
„Kiirabi jaoks on see lisakoormus,” ütles Saar. Inimesed murravad ikka luid ja saavad infarkte, keskmine nn tavaliste väljakutsete arv ei ole koroonaviiruse puhkedes vähenenud. Iga kord, kui kiirabi läheb potentsiaalset koroonapatsienti testima, pannakse selga ühekordne ülikond, ette ühekordne mask. Päevas tuleb mitusada väljasõitu, brigaadis on mitu inimest. Juba üksi isikukaitsevahendite peale mõeldes ei ole massiline testimine eriti hea hea asi, ütles Saar.
