Praegu käib väga intensiivne inimeste taga otsimine, et kindlaks teha, kes kus on ja kas nendega on kõik hästi. „Püüame ühendust saada läbi sotsiaalmeedia, telefonitsi ja igatpidi. Samas on see raske, sest paljud ei ole puhkuste ajal levis ja neid on raske kätte saada,“ kirjeldas di Rico inimeste närvipinget.

Di Ricol endal olid Nice’is külas tuttavad, kes nüüd lahkusid linnast varem kui plaanitud ja di Rico viis nad rongijaama. Linnatänavad on liikluseks avatud, välja arvatud rünnaku sündmuspaik ise. Ka ühistransport toimub tavapäraselt. „Inimesed käivad tööl, asutused on avatud, selles mõttes läheb elu edasi.“ „Aga inimesed, kes on tulnud siia puhkusele, ei taha enam oma puhkust veeta siin ikkagi, selge see, ja lahkuvad linnast,“ tõdes di Rico.

Di Rico ise oli sündmuskohal viimati eile õhtul kella seitsme ajal. Siis nägi ta seal päris palju politseinike ja ka 3-4 relvastatud sõdurit. „Me tundsime end seal turvaliselt. Sellist rünnakut ei oleks küll tõesti osanud oodata. Alles paar päeva tagasi räägiti ajalehtedes, et pärast Pariisi sündmusi tänavatele patrullima pandud sõjaväe lisajõude on kavas vähemaks võtta, sest selleks pole enam põhjust. Leiti, et me ikka ei taha sellist politseiriiki,“ möönis di Rico.

Kohalike kaastunne hukkunutele on piiritu. „Nad olid tavalised inimesed, kellel ei olnud mingit pistmist millegagi, väga palju oli nende seas lapsi. See, kes seda tegi pidi olema psühhopaat,“ leidis di Rico. Di Rico arvates tuleb rohkem tegeleda ka inimeste radikaliseerumiseni viivate põhjustega, nagu töötus, marginaliseerumine ja diskrimineerimine.

Nädalavahetuseks plaanitud mitmed festivalid ja kontserdid on otsustatud ära jätta. „Näitame üles solidaarsust leinavate lähedastega.“