New York Times: Eesti tõrjub koolidest vene keelt

 (97)
Koolid-54
Foto: Ilmar Saabas

USA ajaleht New York Times kirjutab, et Eesti viib läbi kampaaniat vene keele väljatõrjumiseks koolidest. Venelastest õpetajad kardavad keeleinspektsiooni, mis võib neid iga hetk eksamineerima tulla ja neid karistada.

Enne aasta lõppu saabub ühte linna paremasse kooli, Tallinna Pae gümnaasiumi mees, kes paneb õpetajad närvitsema. Mees kõnnib klassiruumist klassiruumi, ignoreerides lapsi, ning alustab hoopiski pealtnäha triviaalset vestlust paljude õpetajatega, mis kestab tihti korraga 20 minutit, kirjutab USA ajaleht New York Times.

Mees küsib õpetatava aine, tööstaaži, tundide ettevalmistamise ja muu kohta. Teda ei huvitaga mitte see mida vastatakse, vaid see, kuidas vastatakse.

Väike endine Nõukogude vabariik Läänemere ääres viib läbi eesmärgipärast kampaaniat oma rahvuskeele staatuse tõstmiseks ja endise koloniseerija keele, vene keele marginaliseerimiseks. See on muutnud koolid nagu Pae gümnaasiumi, kus lapsi on pikka aega vene keeles õpetatud, keelealaseks lahinguväljaks.

Keeleinspektsioonil on õigus trahvida või korrale kutsuda riigiteenistujaid, kes ei räägi piisaval tasemel eesti keelt. Kuigi inspektsioonis töötab vaid 18 inspektorit, on see riigi keeleseaduste nii provokatiivne sümbol, et selle taktikat on teravalt kritiseerinud ka inimõigusteorganisatsioon Amnesty International.

Pae gümnaasium tunneb uhkust, et selle lõpetajad võivad peast lugeda Puškinit ja teiste moskoviitide luulet, ning väärtustatakse personali kvaliteeti. Nii oli veidi alandav, kui Eesti keeleinspektsioon 2008. aasta detsembris leidis, et kolmandik kooli 60 õpetajast ei oska piisaval tasemel eesti keelt.

Bioloogia ja geograafia õpetajal Olga Muravjoval kästi minna eesti keelt õppima. Et Muravjova on 57-aastane, pole uut keelt, eriti nii kuratlikult keerulist nagu eesti keel, kerge õppida.

Isegi need, kes eesti keele eksamil läbi said, pidasid seda ebameeldivaks.

1,3 miljoni elanikuga Eestis räägib esimese keelena vene keelt 30 protsenti rahvastikust ja valitsus kavatseb kasutada koole selle numbri vähendamiseks. Vene keel on veelgi levinum pealinnas Tallinnas, kuhu on Nõukogude ajal ümber asunud palju väljastpoolt tulnud.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles, et inspektorid kontrollivad igasuguste avaliku sektori töötajate eesti keele oskust, alustades ametnikest ja lõpetades bussijuhtidega.

„Kõige suurem probleem on aga venekeelsete põhikoolide õpetajatega,” ütles Tomusk. „Õpetajate keeleoskus on väiksem kui me õpilastelt nõuame.”

Tomuski sõnul muudavad Eesti venekeelsed poliitikud ja nende liitlased Moskvas Eesti keeleinspektsiooni karikatuuriks.

„Meie töö kohta on müüte, selle kohta, kuidas me diskrimineerime,” ütles Tomusk. „Demokraatlikus ühiskonnas on tavaline, et avaliku sektori töötajad peavad oskama riigikeelt. Kui oled ametnik Venemaal, pead oskama vene keelt. Kui Eestis, pead oskama eesti keelt. See pole diskrimineerimine.”

Pae gümnaasiumi kakskeelsel direktoril Izabella Riitsaarel on keeleinspektoritega head suhted. Riitsaare sõnul on nad viisakad, teatavad oma tulekust ette ja lubavad tal eksameid jälgida.

Samas tunneb Riitsaar kaasa ka õpetajatele.

„Loomulikult! Mitte kellelegi ei meeldi eksameid teha.”