New York Times: Ansipi avaldustel võib olla suur mõju USA tehnoloogiahiidudele

 (54)
New York Times: Ansipi avaldustel võib olla suur mõju USA tehnoloogiahiidudele
Foto: JOHN THYS, AFP

Ajalehed New York Times ja Financial Times kirjutavad Andrus Ansipi esmaspäeval toimunud kuulamist kommenteerides Euroopa ja USA vaheliste andmevahetuskokkulepete võimalikust peatamisest ning märgivad ära Ansipi seisukoha, et õigus saada unustatud peab jääma erandiks.

New York Timesi teatel võib Ansipi avaldustel olla suur mõju USA tehnoloogiahiidudele nagu Google ja Facebook, mis koguvad veebiotsingute ja muu internetis toimuva tegevuse kaudu rutiinselt Euroopa klientide tekitatud andmeid.

Ansipi sõnul peavad Ühendriigid endiselt veenma Euroopa seadusandjaid, et on andmekaitse valdkonnas tõsised meetmed tarvitusele võtnud.

„Ameeriklased peavad andma ja pakkuma Euroopa kodanikele tõelist usaldust,“ ütles Ansip.

Viidates niinimetatud „turvasadama“ kokkuleppele Euroopa ja USA vahel, mis lubab Ameerika tehnoloogiafirmadel viia eurooplaste andmeid Ameerikasse, kui firmad peavad kinni samadest privaatsusreeglitest, ütles Ansip: „Kui me ei saa selgeid vastuseid, peab selle peatamine valikuna alles jääma.“

„Kui ta saab Euroopa digitaalagenda juhiks, peab hr Ansip, kes juhtis Eestit, üht maailma digitaalselt arenenumat riiki ligi aastakümne, hakkama tõenäoliselt tegelema reformidega kontinendi privaatsusreeglites ning tegema jõupingutusi digitaalse koostöö ülesehitamiseks 28-liikmelises blokis,“ kirjutab New York Times. „Samuti vastutab ta Euroopa digitaalreeglite põhjaliku remondi ehk Ühendatud Kontinendi ettepanekute (Connected Continent proposals) eest, mille eesmärk on luua üks ühine digitaalturg kogu Euroopa Liidus. Oodatakse, et see viiakse lõpule järgmise aasta alguses.“

Seotud lood:

New York Times kirjutab, et Ansip rõhutas pidevalt, et inimeste internetis olevate andmete kaitse on tema kõige tähtsam eesmärk.

USA ajaleht mainib ka, et Ansip toetab niinimetatud neutraalsusreeglite kehtestamist, mis rajanevad põhimõttel, et igaühel peab olema võrdne ligipääs internetis olevale sisule. Siiski ütles Ansip, et telekommunikatsioonioperaatorid võivad pakkuda erinevaid teenuseid niikaua, kuni see ei mõjuta põhilist ligipääsu internetile.

„Poliitiku kohta, kelle oma riik saavutas Nõukogude Liidust iseseisvuse alles 1990. aastate alguses, võttis hr Ansip mõnevõrra jäiga seisukoha jõupingutuste kohta informatsiooni leviku kontrollimiseks internetis,“ kirjutab New York Times. „Vastuseks küsimustele Euroopa niinimetatud õiguse kohta saada unustatud, mis võimaldab inimestel paluda otsingumootoritel nagu Google nõuda linkide eemaldamist, mis viivad nende kohta käiva informatsiooni juurde, ütles ta, et informatsiooni avalikuna hoidmine on tähtis. „Õigus saada unustatud peab jääma erandiks,“ ütles Ansip.“

Viimast Ansipi seisukohta nimetab oma artiklis esimesena ka Financial Times.

„Digitaalse ühisturu asepresidendikandidaat, hr Ansip hakkab vastutama erinevuste kõrvaldamise eest liikmesriikide vahel kõiges alates telekomiregulatsioonidest kuni selleni, kuidas riigid kaitsevad üksikisiku digitaalseid andmeid,“ kirjutab Financial Times.

Financial Times märgib, et Ansipi sõnul hakatakse internetineutraalsuse põhimõtet, mis garanteerib võrdse ligipääsu internetile ilma niinimetatud „kiirete“ ja „aeglaste“ liinideta, reguleerima seaduse tasemel.

Ansip laiendas Financial Timesi teatel internetineutraalsuse põhimõtet ka otsinguneutraalsusega, mis peab tagama, et ühelgi otsingumootoril ei oleks õigust kasutada ära oma domineerivat positsiooni turul.

Financial Times märgib, et see Ansipi kommentaar oli viimase kuu jooksul järjekordne Euroopa poliitikute negatiivne avaldus Google'i aadressil.

Financial Timesi teatel pälvis Ansip Euroopa Parlamendi liikmete laialdase heakskiidu. „[Euroopa Liidu digivolinikukandidaat Günther] Oettinger ja Ansip on nagu öö ja päev,“ ütles internetiregulatsioonidele pühendunud Euroopa piraadipartei esindaja Julia Reda. „Ma olen tema mõistmise tasemest väga meeldivalt üllatunud. Ta ei öelnud igal juhul midagi pöörast, mis on Oettingeriga võrreldes suur edasiminek.“