Delfi avaldab Eiki Nestori blogipostituse muutmata kujul.

Hea kolleeg Riigikogust Andres Ammas otsis eelmise nädala Delfis alternatiive tänasele võimukoalitsioonile. Ma loodan, et äärmiselt mõnusa olemisega mees ei pahanda, kui ma temaga veidikene (ehk täpselt poole jagu) debateerin.

Olen Andresega täiel määral nõus kahes asjas. Aritmeetika asjus sedaviisi, et selles Riigikogu koosseisus on tõesti võimalik ka Reformierakonna valitsusliit koos Keskerakonnaga. Poliitilise poole pealt hinnanguga IRL-i võimalustele võimuliidu kaaslasi vahetada. Õigemini küll mitte vahetada.

Kus ma aga mitte ei kahtle, vaid olen täiesti teist meelt, on võimalus koalitsiooniks Keskerakond + sotsiaaldemokraadid + Vabaerakond. Eelkõige seetõttu, et aritmeetika teeb kokku vaid 50, ehk alla poole. Minu kindel veendumus on, et mitte ühtki vähemuskoalitsiooni ei saa sündida enne, kui on kadunud kõik võimalused enamusliiduks. Need võimalused pole aga kadunud, nii, nagu Andres isegi märgib.

Ja ka pakutud võimalus antud kirjatükis on eriline. Nimelt enamus selles ühenduses saabuvat siis, kui võib olla keegi hüppab Vabaerakonna fraktsiooni sellisel juhul üle! Kuna kolleeg mulle teadaolevalt on naljasoonega, siis ehk ta vabandab järgneva kahe küsimuse asjus. Aga kui ei hüppa ? Aga kui keegi seetõttu hüppab vastupidi ? Ehk siis sellise ehku peale valitsusliite ei tehta ja seda väga praktilistel põhjustel.

Ja kuni hüpped käivad, täidetakse kvalifikatsiooninorme ja jõutakse finaalini, peaks see liit olema vähemusvalitsus EKRE armust. Ja nüüd võime aritmeetika unustada ja rääkida poliitikast, sest sellist valitsusliitu, kuhu kuuluks või mida toetaks EKRE, võib ju Vabaerakond endale lubada. Minule, kui sotsiaaldemokraadile, on selline võimalus välistatud.