Nestori kinnitusel ei ole nad põhimõtteliselt riigiteenistujate kaheksaprotsendilise palgakärpe vastu, vaid näevad võimalusi teenistujate sissetulekute vähendamiseks ka ilma seadusemuudatuseta. Justiitsministeeriumi eelnõus nähakse ette töölepinguseaduse muutmist, mis laieneb kõigile töötajatele. "Siiani on ka kärbitud tegevuskulusid ja erinevates asutustes on leitud erinevaid lahendusi," selgitas ta Delfile.

Nestori kinnitusel tuleks jätta riigiasutuste juhtidele alles õigus otsustada kärpekohad, sest asutuste juhtidel on kohustus täita neile pandud ülesandeid. "Kui seadusega lajatada kõigile, võtame vastutuse ära," selgitas sotsiaaldemokraat.

Läbiva kärpe absurdsust näitab Nestori kinnitusel ilmekalt ka ministeeriumide kantslerite palgaerinevus. Kuigi igas ministeeriumis on tegemist inimesega number kaks, jääb kõige madalam kantsleri sissetulek 50 000 krooni juurde ja kõrgeim on 90 000 krooni. "Mida sa seal läbivalt kärbid kaheksa protsenti? Mida me sellega saavutame?"

Justiitsministeeriumi pressiesindaja ütles Delfile, et kavandatav eelnõu on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja seda ei kommenteerita.