Riigieelarve baasseadus paneb paika üldised riigi rahanduse korraldamise põhimõtted, teiste asjade seas kirjutatakse seadusesse ka valitsussektori struktuurse tasakaalu nõue.

Nestor oli rahulolematu, et see seadus saadeti riigikogusse nii hilja. Selle esimene arutamine rahanduskomisjonis on esmaspäeval, jõustuma peaks see juba 2014. aasta alguses. "Selle eelnõu, mis on kordades tähtsam kui näiteks 2014. aasta eelarve, kiirkorras vastuvõtmine oleks kuritegu," leidis Nestor.

Riigieelarve baasseadus on rahaliste kulutuste kavandamise baas, mis mõjutab kogu avalikku sektorit. Arvestades muutmisele kuuluvate seaduste hulka, peaks sellesse Nestori arvates lisaks rahanduskomisjonile süvenema kindlasti näiteks ka kultuurikomisjon ja sotsiaalkomisjon.

Rahanduskomisjonil endal tuleks kindlasti kohtuda omavalitsusliitudega, sest ka nendele kehtivates reeglites toimuvad põhimõttelised muudatused. "Kiirustades võidakse teha väga saatuslikke vigu," hoiatas Nestor.

Ta tegi ettepaneku, et eelnõust tuleks eraldada need sätted, mis on vajalikud Euroopa tasemel kokku lepitud otsuste täitmiseks ning vajadusel muuta kehtiva seaduse vastavaid sätteid. Kogu tervikeelnõu vastuvõtmiseks aga ei ole valitsus andnud riigikogule aega.

"Mu esimene küsimus Ligile kõlabki nii – miks ei esitanud valitsus seda eelnõu riigikogule aasta tagasi? Riigi rahaasjades sellisel moel rapsida ei tohi!" kritiseeris Nestor.

Rahandusministeerium vastas, et riigieelarve baasseaduse eelnõu kunstlik tükeldamine pole otstarbekas ega mõeldav, kuna eelnõu osad on komplekssed ning moodustavad terviku. Keskvalitsus pandaks keerulisse olukorda, kui seadusega deklareeritaks eelarvetasakaalu nõue, kuid jäetakse sätestamata kõik vahendid, kuidas see tagada.

Kindlad mängureeglid on rahandusministeeriumi hinnangul vajalikud kõikide valitsussektori liikmete jaoks, et riigi tegevus ka majanduslanguse tingimustes oleks selge ja ette teada.