Nestor: Eesti ühiskonnas leviv sallimatus on meie ajaloo pärand
"Kas sallivaks peab kasvatama või peab kasvama? Kuidas ühed on sallivamad, kui teised?" Selliste küsimustega alustas Nestor oma ettekannet.
Nestor pakkus, et võib-olla on ta isegi olnud mingil hetkel vähemus. "See on meie kõigi ajalugu. Me oleme selles diktatuuri mustvalges riigis omandanud mingeid teadmisi ja kogemusi, mis meid segavad siiamaani," ütles Nestor.
"Sallimatuse pool on kinni ajas, paljud meist on kasvanud korras, kus kõik oli mustvalge. Valetamine oli ühiskonnale ja iseendale suisa kohustuslik," lisas poliitik.
"Kui sa nägid välja erinev - lillelise särgiga, pikkade juustega ja paljajalu, siis tuli sinu juurde võim. Ta esitas kaks küsimust. Tablette neelad? Kohtu poolt oled karistatud? Saanud eitavad vastused, tuli kolmas küsimus - aga miks sa nii välja näed? "Sest me oleme rahu poolt". Siis jooksis võimul juhe kokku. Talle on ju öeldud, et hoopis tema on rahu poolt ja nüüd see lõngus pikkade juustega on ka rahu poolt," jutustas Nestor ja lisas, et see mustvalge ühiskond tõrjus paljusid.
Nestori sõnul ei saa me veel sallivusest rääkida, sest me ei ole kõige suhtes isegi veel mõistvaks muutunud.
Nestor tõi välja, et puuetega inimesed on saanud end märgatavaks teha. Samasugust muudatust ei ole toimunud aga töötutega. "Töötu - inimene, kes tahab töötada, aga tal pole tööd. Ühiskond suhtub sellesse valdavalt kui inimesesse, kes ei tahagi töötada."
Seksuaalvähemuste teema juurde jõudes tõi Nestor välja, et ühiskonnas valitseb mentaliteet - tehku, mis nad tahavad, ärgu mind segage. "Nad ei saa sellest aru, teda ei segagi keegi. Kui see usk tuleb, küll siis ka seadused vastu võetakse," ütles riigikogulane ning lisas, et kui ei ole debatti, siis ühiskonnas kokkuleppeid ei sünni.
Nestor rääkis, et inseneriharidus sunnib teda teemasid käsitlema ükshaaval - kõigepealt partnerlusseadus, siis samasooliste abielud ja siis võiks hakata rääkima ka eutanaasiast.
